Rakenduslingvistika on keeleteaduse eriline uurimisvaldkond, mis mitte ainult ei uuri keeleteadust teoreetiliselt, vaid uurib ka keele tegelikku mõju ühiskonnale ja inimeste elule. Seda tüüpi uuringuid saab läbi viia ja kasutada mitmel erineval viisil ning need võivad kattuda mõne seotud valdkonna, näiteks sotsioloogia, psühholoogia, kommunikatsiooni ja mitmekultuuriliste uuringute uuringutega. Rakenduslingvistika uurib inimkeelt või keeli ning rakendab sellise uurimise käigus saadud arusaama inimese mõtlemisest ja käitumisest reaalse maailma probleemide ja rakenduste puhul, mida saab erineval viisil kasutada.
Üks peamisi viise, mille poolest rakenduslingvistika erineb teistest keelevaldkondadest, on see, et uurimistööga saadud informatsioon võib olla asjakohane ka teistele erialadele. Keeleteadlane võib näiteks uurida, kuidas on sadade aastate jooksul keeles välja kujunenud erinevad keelehelid või foneetilised erinevused. Kuigi see võib olla kasulik keelelise evolutsiooni paremaks mõistmiseks, ei pruugi see olla kellegi jaoks teises valdkonnas või praktilise keelelise mõistmise jaoks otseselt kasulik. Seevastu keegi rakenduslingvistikaga tegelev inimene võib uurida, kuidas erinevates keeltes erinevad foneetilised helid esinevad, ja kasutada seda teavet praktilisel viisil.
Näiteks logopeed kasutab sageli rakenduslingvistika kaudu omandatud mõisteid ja teadmisi, et aidata kellelgi ületada aktsenti või kõneraskusi. Sarnaselt võib rakenduslingvistika kaudu saadud uuringute ja arusaamade kaudu toimuda uusi arenguid seotud valdkondades, nagu psühholoogia või sotsioloogia. Psühholoog võib kaaluda sõna valikut ja kasutamist kirjas või suulises salvestises, et õppida tundma konkreetse inimese mõtteviisi või suhtumist. Seda tüüpi teavet võib keegi kasutada prominentsele avaliku elu tegelasele või poliitikule kirjutatud kirja analüüsimiseks, et teha kindlaks, kas selle kirja kirjutajal võib olla vägivaldne käitumine.
Samamoodi saab sotsioloog kasutada rakenduslingvistikat, et mõista, kuidas eri keeli kõnelevad inimesed saavad keelebarjääre ületada. Seda saab kasutada selleks, et aidata inimestel õppida uut keelt või aidata kellelgi ühest kultuurist tagada, et nad ei solva kogemata teisest kultuurist pärit inimest. Rakenduslingvistikat saab kasutada ka keele muutuste ja pideva arengu mõistmiseks erinevatel eesmärkidel. Keegi, kes kirjutab näiteks tekstitöötluseks uut arvutiprogrammi, võib kasutada teatud keelelisi kontseptsioone, et programmi tulevikus paremini kaitsta keele uute arengute vastu tulevikus.