Palju uudiseid on keskendunud esitades fakte ja statistikat, mis võivad saada veidi igav, kui keegi on väga huvitatud isikul. Kuigi inimesed võivad olla väga huvitatud viimastest presidendiküsitlustest, millestki, mis võib põhjustada vähki, toidu tagasikutsumist või homset ilma, võivad uudisteallikad, nagu ajalehed, ajakirjad ja telesaated, soovida esitada ka “inimnäo”. uudistes, kajastades lugu põhjalikumalt. Vahel loo taga olevaks looks või emotsionaalseks uudislooks kutsutud inimhuvilugu võib uudiseid vaadata isiklikumalt, eriti intervjueerides mõjutatud inimesi või koostades aruande ühe või mitme inimese kohta, kes seisavad silmitsi uudistes kajastatud väljakutsetega. . Eesmärk on kaasata meid emotsionaalselt uudiste tutvustamisse.
On tavaline, et igaõhtuses uudistesaates või hommikuses ajalehes on näha vähemalt üht inimhuvilist lugu. Ajaleht võib kajastada kodu sulgemise määrasid ja olla artikkel, mis käsitleb nende kohta käivat statistikat. Selle loo täpsustamiseks ja suurema kajastuse pakkumiseks võib see sisaldada artiklit mõnest naabruses elavast inimesest, kellel on kodu sulgemine. Rõhk oleks sellise raske kogemuse isiklikel tagajärgedel ja see suurendaks tõenäoliselt lugejate arusaamist selle kohta, kuidas kodu sulgemise faktid ja numbrid nende kogukonnas tegelikult töötasid.
Erinevalt sirgjoonelisest ajakirjandusest, kus loodetakse, et ajakirjanikud jäävad objektiivseks, võivad need emotsionaalsed lood olla paindlikumalt kirja pandud. Mõnikord on üksikasjad nii intensiivsed, et ajakirjanik ei pea peaaegu mingit toimetuslikku teavet sisestama. Muul ajal on kajastusel otsustatud kallak ja otsus seda tüüpi lugusid muude aruannete täpsustamiseks lisada võib olla tahtlik. Paljalt faktidele inimnäo panemine võib panna publiku teatud viisil reageerima ja suruda meediaallika poolt peale tegevuskava, mis pole sugugi objektiivne. Väidetakse, et neid lugusid ei tohiks objektiivsesse ajakirjandusse üldse lisada, kuid paljud inimesed leiavad, et need on kasulikud, liigutavad või meelelahutuslikud kõrvalepõiked paljalt faktiuudistest.
Inimhuviline lugu ei pea olema sügavalt liigutav ja see võib olla lisatud rohkem meelelahutusliku väärtuse jaoks. Uudislugu presidendikandidaadi lemmikköögiviljast või tema igapäevasest treeningust ei ole tegelikult “uudis” traditsioonilises mõttes. Teised lood, mis võivad uudistesse jõuda, ei pruugi olla uudiste sisuga seotud ja pakuvad vajalikku puhkust ajakirjandusstiilist “kui see veristab, siis see viib”. Näiteks Anton the Amazing Orav, kes on õppinud doominokiviga ehitama, võib lisada loo, mis lisab kergust saatele või ajalehele, mis kajastab peamiselt mõrvu, ohtlikku statistikat ja kajastab riigi negatiivseid aspekte.