Narratiivne kirjutamine keskendub loo jutustamisele. See võib tähendada väljamõeldud loo rääkimist – sellise, mis on väljamõeldud – või tõsieluloo jutustamist nii, et autor järgib süžeestruktuuri. See võib toimuda ka essee vormis, kus autor kasutab isikliku loo väite tõestamiseks või argumendi esitamiseks. Vormid on väga erinevad, sest see on suuresti loominguline ettevõtmine; romaanid, novellid, luuletused, ajaveebipostitused ja esseed võivad kõik olla narratiivi vormis ja kuigi kirjutise vorm võib muutuda, jääb loo jutustamise funktsioon samaks.
Suurt osa narratiivi kirjutamisest saab teha isiklikul tasandil – see tähendab, et kirjutatud lugusid ei pea tingimata teistega jagama. Sellise kirjutamise väärtus ilmneb omamoodi katarsisena: autorid võivad näiteks kirjutada murettekitavast olukorrast, et aidata endal sellest üle saada või sellest paremini aru saada. Üldkasutatava tööriistana aitab see kirjutamisvorm autoril publikuga ühendust võtta, et tõestada seisukohta, esitada argumente või käsitleda olulist probleemi. Narratiiv võib luua aluse konkreetsele küsimusele ja lugu ei pea tingimata olema autorist endast. Ta võib näiteks kirjutada ülevaate sõbra või tuttava kogemustest sõjast räsitud riigis, ilma et oleks seda kogemust läbi elanud.
Narratiivid võivad olla ka väljamõeldud sündmused, mis järgivad süžee struktuuri, mis sisaldab sissejuhatust või ekspositsiooni, tõusvat tegevust, haripunkti, langevat tegevust ja lahendust või lõppu. Seda struktuuri nimetatakse mõnikord süžeepüramiidiks või loo kaareks ja see tagab, et loo kõik olulised osad räägitakse. Iseloomustus ehk tegelase kujundamine usutavaks ja peaaegu reaalseks inimeseks on loo jaoks oluline, nagu ka olustiku, tooni ja asjakohaste teemade arendamine.
Kõige levinumad narratiivi kirjutamise vormid on novellid ja romaanid. Need kaks žanrit järgivad üldiselt loo kaare ning romaanides võib välja töötada mitu tegelast ja seadet. Novell sisaldab tavaliselt vähem tegelasi ja seadeid, kuna sellised lood on loodud kergesti seeditavateks kirjatükkideks, mida saab suhteliselt kiiresti lugeda. Romaanid on oluliselt pikemad ja pakuvad kirjanikule rohkelt võimalusi keeruliste teemade, tegelaste ja interaktsioonidega tegelemiseks. Luuletused võivad olla ka jutustavad, kuigi üldiselt on kirjanikul loo jutustamiseks isegi vähem ruumi kui novellil. Pikemad jutustavad luuletused võivad aga kesta mitu lehekülge ja mõned on isegi romaani pikkused.