Vana-heebrea keel, tuntud ka kui klassikaline või piibliheebrea, erineb tänapäevasest heebrea keelest märgatavalt, kuigi mitte drastiliselt. Erinevused ilmnevad peamiselt grammatika, fonoloogia ja sõnavara valdkondades ning tänapäeva heebrea keele kõnelejad saavad tavaliselt iidset teksti raskusteta lugeda. See vorm hõlmab mitmeid murdeid, mida räägiti Vana-Iisraelis 10. sajandist e.m.a kuni 4. sajandi alguseni m.a.j. Tänapäeval on see enamasti ainult kirjanduslik ja liturgiline keel. Kaasaegne heebrea keel, tänapäeva Iisraeli riigikeel, on ilmalik kõnekeel.
Vanaheebrea keel on palju vanem keel kui inglise keel, see tekkis umbes 12. sajandil eKr. Seoses juutide pagendusega ja juudi diasporaa liikumisega maailma erinevatesse paikadesse, langes see aga järk-järgult igapäevase keelena kasutusest välja. Seda kasutati enamasti ainult usupraktikas ning mõnikord ka akadeemiliste dokumentide ja raamatute kirjutamisel. Nii et kui heebrea keel igapäevakeelena tänapäeva heebrea keelena Iisraeli riigi loomisega taaselustus, muutus see loomulikult ja kohanes tänapäevase ajastuga.
Keskajal oli juudi elanikkonna laiahaardelise hajumise tõttu välja kujunenud mitmesugused iidse heebrea keele hääldusstiilid. Fonoloogiliste stiilide kaks peamist haru olid sefardi heebrea keel, mida räägiti Pürenee poolsaarel ja endise Ottomani impeeriumi riikides, ning aškenazi heebrea keel, mida räägiti Kesk- ja Ida-Euroopas. Neid kahte hääldusstiili mõjutasid piirkondlikud juudi kõnekeeled, vastavalt ladino ja jidiš.
Kaasaegne heebrea fonoloogia põhineb sefardi heebrea keelel, samas kui keskajal kujunenud jeemenlaste murre on ilmselt kõige lähedasem vanaheebrea keele fonoloogiale. Erinevused süntaksis või grammatikas iidsete ja tänapäevaste vormide vahel põhinevad suuresti aškenazi heebrea ja jidiši mõjul. Lisaks sisaldas kaasaegne heebrea keel palju laensõnu ja neologisme, mis on vajalikud, et arutada asju, mida vanas heebrea keeles ei eksisteerinud.
Iidset vormi kasutavad kõnelejad endiselt kirjanduslikus ja liturgilises kontekstis ning seda õpetatakse Iisraeli riigikoolides. Selle elemente kasutatakse aeg-ajalt ka kaasaegses heebrea keeles ja Iisraeli meedias.