Fraas “jänese hingeõhk” on malapropism, mida tavaliselt kasutavad inimesed, kes tähendavad “juukseotsa”. Kuigi “jänese hingeõhk” on vähemalt mõttekas, on selle malapropismi muud variatsioonid, nagu “juukse hingeõhk”, täiesti ebaloogilised. Segadus selle fraasiga peegeldab ingliskeelsete homofonidega levinud probleemi: kuna “juuksed” ja “jänes” ning “hingamine” ja “laius” kõlavad nii sarnaselt, segavad inimesed mõnikord kirjutades sõnu segamini, eriti kui pole seda fraasi varem välja kirjutatud.
Mõistet “juuksepikkus” kasutatakse tavaliselt kitsale põgenemisele või lähedalt mööda lastud võimalusele viitamiseks. Juukse laius on tõepoolest üsna väike ja juuksekarva vahe kahe objekti või sündmuse vahel oleks väga kitsas varu. Võib kuulda ka selliseid fraase nagu “tuli vurrule” juuksekarva ulatuses. Näide selle fraasi õigest kasutamisest on järgmine: “me jõudsime selle lepingu võitmisest juuksekarva kaugusele, kuid teine ettevõte pakkus meid alla.”
Mõned inimesed püüavad kaitsta “jänese hingeõhku”, vihjates, et see viitab millelegi, mis juhtub väga kiiresti, täpselt nagu jänese hingeõhk. Kuna aga selle idioomi kõnekeelne kasutus keerleb pigem millegi ümber, mis peaaegu juhtub, mitte millegi ümber, mis juhtub väga kiiresti, ei pea see seletus kuigi palju vett ja see on ilmselt tagasikujundamine, mille eesmärk on õigustada levinud malapropismi. Kui just jäneste hingamisharjumustest ei räägita, on “jänese hingeõhk” vale ja ka “jänese laius” oleks vale, välja arvatud juhul, kui mõõtühikuna kasutatakse jänest, mis tundub ebatõenäoline.
Lisaks “juuksehingamisele” on selle sageli valesti kirjutatud idioomi teine loominguline variant “juuste hingamine”. Mõlemad kasutusviisid on lisaks valedele ka mõttetud, välja arvatud juhul, kui juustel on mingeid senitundmatuid bioloogilisi omadusi.
Inglise keele õppijate jaoks võivad homofonid olla eriti masendavad, kuna mitme sama kõlaga, kuid erineva tähenduse ja kirjapildiga sõna olemasolu võib tekitada segadust. Kõik selle idioomi variatsioonid kõlavad valjusti väljaütlemisel ühtemoodi, kuid neil on väga erinev tähendus. Kogenud inglise keele kasutaja võib libisemist pidada elementaarseks veaks ja see kipub halvendama kirjaliku suhtluse üldist kvaliteeti. Kuna homofonid võivad olla keerulised, on hea mõte paluda kellelgi kirjalik materjal enne selle avaldamist või kellelegi teisele saatmist üle vaadata, et olla kindel, et sellised silmatorkavad vead nagu “jänese hingeõhk” või “juukseõhk” ei jää.