Adverbiaallause on inglise keele grammatiline konstruktsioon, mille puhul kõrvallause lauses muudab pealause verbi. Seda tehes mängib klausel põhimõtteliselt sama rolli, mida määrsõna lauses. Enamasti algavad need klauslid alluva sidesõnaga ja näitavad sageli verbi esinemise aega või põhjust. Nagu kõrvallausete puhul, sisaldab määrlause nimisõna ja tegusõna, kuid ei saa lauses üksi olla, nagu seda saab pealause.
Inglise keele lausestruktuuri eristavad sageli erinevad sõnarühmad, mis täidavad lause üldise tähenduse eesmärki. Lause klausel sisaldab nimisõna ja tegusõna, kuid see võib, kuid ei pruugi olla üksi. Mõnel juhul võivad need klauslid, sarnaselt üksikule sõnale, täita lauses kõneosa funktsiooni. Üks neist funktsioneerivatest lausetest on määrlause, mis käitub samamoodi nagu määrsõna lauses.
Paljudel juhtudel kasutatakse põhiverbi muutmiseks määrsõna, et selgitada, millal tegevus toimub. Kujutage näiteks ette lauset: “Pärast seda, kui viisime lapsed kooli, läksime koju tagasi ja puhkasime.” Selle lause puhul toimib määrsõnana “Pärast seda, kui viisime lapsed kooli”, kuna see selgitab, millal lause subjektid koju tagasi läksid ja puhkasid.
Teine levinud määrlause kasutamine on põhjuse näitamine või teisisõnu selgitamine, miks lause põhiverb toimub. Seda tüüpi näite puhul kujutage ette lauset: “Kuna ma ei teeninud piisavalt raha, otsustasin töölt lahkuda.” Sel juhul selgitab lause alguses olev määrlause, miks katsealune otsustas töölt lahkuda, luues lausesse põhjuse ja tagajärje.
Mõlema näite puhul, nagu kõigi kõrvallausete puhul, on oluline märkida, et kõrvallaused ei saa olla eraldiseisvad ja siiski lausena mõttekad. See eristab neid põhiklauslitest. Näidete mõlemad põhilaused „Läksime koju ja puhkasime” ja „Otsustasin töölt lahkuda” võiksid olla lausetena eraldiseisvad ja täiesti loogilised. Adverbiaallaused on seega kõrvallaused, mis muudavad põhilauseid ja annavad mõtete täiendamiseks veidi rohkem teavet.