Nimele kohaselt on aeglane lugemine selline lugemisviis, mis keskendub aeglasele lugemisele. Aeglane lugemine, mida mõnikord nimetatakse tihedaks lugemiseks või sügavaks lugemiseks, on vastupidine kiirlugemisele, kuna lugeja tegeleb aeglasema ja tahtlikuma lugemisega. Kahel tehnikal on aga teabe mõistmise ja säilitamise osas sarnasusi. Kiirustamatu ja tahtliku lugemise praktika on sageli seotud teatud tüüpi tekstide, näiteks kirjanduse ja filosoofia valdkondade tekstide uurimisega, kuigi mõned peavad seda tehnikat aeglase liikumisega seotud tehnikaks. Kõige suurema kasu saamiseks peaksid lugejad valima tehnika või lugemistempo, mis sobib kõige paremini nende enda vajadustega.
Aeglane lugemine erineb ilmselgelt kiirlugemisest selle poolest, et tempo on palju aeglasem ja kontsentreeritum. Siiski on neil kahel lugemistüübil sarnasusi. Mõlemad lugemistüübid keskenduvad mõistmisele ja lugeja loetava teabe säilitamisele. Kiirlugemine on tehnika, mis aitab lugejatel lugeda ja säilitada rohkem teavet kiiremini, kui nad tavaliselt loevad. Aeglane lugemine seevastu keskendub selle teabe lugemisele ja säilitamisele aeglasemas tempos.
Üldiselt peetakse aeglast lugemist lugemistehnikaks, mille eesmärk on aidata lugejatel konkreetset teksti, näiteks kirjanduslikku või filosoofilist teost, paremini mõista ja väärtustada. Mõned allikad aga usuvad, et aeglase lugemise areng on aeglase liikumise järg või sellega mingil moel seotud. Aeglane liikumine viitab kultuurilisele liikumisele aeglasema elustiili või elutempo suunas. Kuigi seda tehniliselt ei korralda ega kontrolli ükski teine institutsioon, on Aeglane Liikumine saavutanud populaarsuse inimeste seas, kes hindavad kontseptsiooni kogeda elu, mis võib olla rikkam ja täielikum, tegutsedes aeglasemas tempos. Aeglane liikumine esindab mitmeid eluvaldkondi, sealhulgas toitu, lapsevanemaks olemist, reisimist, kunsti ja raha.
Üldiselt peaksid lugejad valima lugemisviisi, mis neile kõige paremini sobib, olenemata sellest, kas nad loevad õppimiseks või meelelahutuseks. Näiteks kui lugeja tegeleb kiirlugemisega, kuid näib, et ta ei mõista või ei suuda teavet sama hästi säilitada, kui ta loeb aeglasemalt, peaks ta proovima aeglast lugemist. Samuti, kui lugeja kipub aeglasemalt ja tihedalt lugemisel tähelepanu hajuma või loetu unustama, võib ta kiirlugemiseks paremini sobida. Muidugi ei tegele mõned lugejad ei aeglase ega kiire lugemisega, vaid loevad selle asemel, mis tempos neile kõige mugavam on. Paljude lugejate jaoks jääb see tempo kuhugi kiire ja aeglase lugemise vahele ning võib muutuda olenevalt loetavast materjalist.