Allusioon on kirjanduses kasutatav tehnika, mille puhul kirjandusteos viitab teisele kirjandusteosele, kunstiteosele, ajaloolisele isikule, kohale või sündmusele. Üldjuhul seda mööduvat viidet kirjutaja ei seleta, seega kipuvad seda märkama vaid lugejad, kes on refereeritud teosega tuttavad. Kirjanikud kasutavad kirjanduses vihjeid erinevatel põhjustel. Mõnel juhul kasutatakse kirjanduslikku viidet lihtsalt seetõttu, et see andis juba paremini edasi selle, mida kirjanik tahab öelda, paremini kui ta ise saaks. Enamasti teevad kirjanikud siiski vihjamisi paljude emotsioonide või ideede tõttu, mida lugejad võivad seostada teostega, millele kirjanik viitab.
Piibli allusioonid on kirjanduses ühed levinumad vihjetüübid. Piibli vihjed on nii levinud, kuna Piiblit loetakse laialdaselt, nii et tõenäoliselt märkavad ja tunnevad inimesed ära piibliviiteid. Lisaks on paljudel inimestel, eriti religioosse taustaga inimestel, teatud Piibli kirjakohtadega tugev emotsionaalne ja intellektuaalne seos. Piibli vihjete kasutamine ei aita mitte ainult Piibli ridade edastamiseks, vaid ka paljude emotsioonide ja ideede esilekutsumiseks, mida inimesed nende kirjakohtadega seostavad. Allusioon läheb seega palju kaugemale lehel olevatest sõnasõnalistest sõnadest ja puudutab mõtte- ja emotsioonikogumit, mida inimesed seostavad muude teemadega.
Paljudel juhtudel teenivad vihjed konkreetsemat eesmärki kui lihtsalt ühenduste kogumit puudutamine. Mõnel juhul on viide teisele teosele antud kontekstis, mis on algse tähendusega drastiliselt vastuolus. Seda tehnikat kasutatakse sageli originaali tähenduse ümberlükkamiseks ja uue tähenduse kinnitamiseks. Muud allusiooni kasutusviisid kirjanduses viitavad tegelikult mitmele erinevale allikale korraga, et tekitada uusi assotsiatsioone ja sundida lugejat hindama üht või mitut teost teiste kontekstis.
Mõned kirjandusteosed on tihedalt täis vihjeid, millest paljud viitavad konkreetsetele ja ebaselgetele teostele, millest tavalisel lugejal pole suurt lootustki aru saada. Kõrgelt haritud lugejale võib see aga viia keerulise lugemiskogemuseni, mis on täis emotsionaalselt ja intellektuaalselt laetud assotsiatsioone. Isik, kes ei saa enamikust viidetest aru, võib lugeda lugemist täiesti arusaamatuks. Mõned kirjanikud kasutavad kirjanduses sel viisil allusioone, et luua keerukat ja assotsiatsiooniderohke lugemiskogemust. Teised teevad seda selleks, et luua lugemiskogemus, mis on täis väljakutseid ja mõistatusi, mida saab lahendada vaid suure uurimistöö ja õppimisega.