Peegeldav kuulamine, tuntud ka kui aktiivne kuulamine, on suhtlustehnika, mille puhul kuulajad keskenduvad kõnelejate öeldule ja annavad kindlustunde, et nad kuulevad ja mõistavad. Peegeldava kuulamise lõppeesmärk on, et kõnelejad teaksid, et inimesed, kellega nad räägivad, mõistavad ja tunnevad empaatiat, mida nad räägivad. Sel viisil julgustatakse kõnelejaid rohkem kui tavalistes vestlustes väljendama oma mõtteid ja uskumusi ning lõpuks leidma oma probleemidele oma lahenduse või lahenduse.
Seda tüüpi suhtlus on kasulik erinevates olukordades ja selle eesmärk on kinnitada kõnelejat kui isiksust ning näidata tema mõtete ja tunnetega nõustumist. Terapeudidele ja nõustajatele võib see olla kasulik, kui nende kliendid uurivad oma tundeid ja probleeme ning leiavad neile lahendusi. Seda tüüpi kuulamist saab kasutada ka kolleegide vahel ning juhendajate ja nende alluvate vahel. Abikaasad, teised intiimsuhetes olevad inimesed ja sõbrad saavad samuti kasutada peegeldavat kuulamist, et parandada oma suhteid, parandades suhtlust.
Peegeldava kuulamise kasutamiseks peaksid kuulajad kõnelejaid kuulates kasutama otsest silmsidet ja avatud kehakeelt ning pöörama tähelepanu nende verbaalsetele ja mitteverbaalsetele näpunäidetele. Aktiivse kuulamise mõte on keskenduda sellele, mida kõnelejad räägivad ja mida nad vajavad, nii et kuulajad peaksid vältima kiusatust kritiseerida, nõu anda või selgitada, mida nad mõtlevad ja tunnevad. Selle asemel peaksid kuulajad kõnelemise ajal kasutama selliseid tehnikaid nagu kuuldu ümbersõnastamine – “Kõlab, nagu ütleksite, et olete oma ülemuses pettunud ja selles, mida ta teilt nõuab.” Samuti võivad nad esitada täpsustavaid küsimusi, kui nad ei saa päris täpselt aru – “Mida sa täpselt mõtled, kui ütlete, et tunnete tema vastu üle kaastunnet?” Kuulajad võivad esitada ka uurivaid küsimusi, mis ajendavad kõnelejaid lahendusi verbaliseerima ja vastutust võtma – “Mida te kavatsete oma konflikti lahendamiseks teha?”
Kuulajad kasutavad sageli suhtlustehnikaid, mis on seda tüüpi kuulamisega vastuolus, mis võib olla kahjulik ja tegelikult suurendab kõneleja pettumuse ja vääritimõistmise tunnet. Kohtumõistmine, öeldule tähelepanematu tähelepanu pööramine, kõnelejate tunnete minimeerimine, soovimatute nõuannete pakkumine ja kuulajad, kes selgitavad mõtteid ja tundeid sobimatul ajal, on kõik näited kommunikatsioonist, mis läheb vastuollu peegeldava kuulamise eesmärkidega. Kui on toimunud tõeline peegeldav kuulamine, peaksid kõnelejad tundma end valideerituna ja et kuulajad on kuulnud ja mõtlikult mõelnud, mida nad ütlesid ja tundsid.