Mõistet keeleülekanne kasutatakse kirjeldamaks, mis juhtub siis, kui inimesed, kes õpivad uut keelt, kannavad rakendused üle oma emakeelest või emakeelest uude keelde. See tähendab, et uut keelt õppivad inimesed kasutavad osana uue keele mõistmise või õppimise protsessist mõnda aspekti, mis kehtivad eelmise keele puhul. Sellisel juhul võib ülekanne toimuda erinevatel tasanditel, sealhulgas tähtede, helide, tähenduste ja muude tegurite ülekandmisel, mis võivad õppimiskogemust täiustada.
Keele ülekandmise protsess on tavalisem, kui uus keel, mida inimene püüab õppida, sarnaneb selle inimese algkeelega. Selline sarnasus võib tuleneda sellest, et uus keel on pelgalt mõni muu dialekt, mis sarnaneb keelega või mõne muu vana keele variatsiooniga. See võib ilmneda ka olukorras, kus uus keel on mõne teise keele värdjas, nagu pidgin inglise keele puhul. Pidgin inglise keeles on see keel peamiselt segu inglise keelest ja mõnest kohalikust sõnast ja terminist, mis võisid olla läbi imbunud muudest tähendustest, kui algkeeles ette nähtud. Keelt õppida proovivad inglise keelt kõnelevad inimesed püüavad sageli protsessi kiirendada keeleedastusmeetodi abil. Sel juhul püüavad nad kasutada oma teadmisi erinevate inglise keele sõnade algse tähenduse kohta, et aidata neil uut keelt mõista.
Põhjus, miks sellisel juhul võiks keeleülekanne olla võimalik, tuleneb asjaolust, et kahel keelel on sarnasuselemente. Sama ei oleks lihtne algse inglise keele kõnelejaga, kes üritab õppida kantoni keelt, kuna kirjades, häälduses ja kõnepruugis on suuri erinevusi. Mõnikord toimub ülekanne teadlikul tasandil, kus teise keele kõneleja, kes üritab uut keelt õppida, teeb teadlikult jõupingutusi vana keele elementide rakendamiseks uue keele õppimise protsessi osana. Muul ajal toimub protsess alateadlikumal tasandil, kus selline inimene liigub teadmatult ühest keelest teise, isegi aru saamata, et protsess toimub.