Cockney murre on inglise keele murre, mida räägitakse Londoni East Endis, kuigi ala, kus seda räägitakse, on tunduvalt kahanenud. Seda seostatakse tavaliselt Londoni töölisklassi kodanikega, keda kutsuti cockneydeks, ja see sisaldab mitmeid iseloomulikke jooni, mida teavad paljud inglise keele kõnelejad, kuna see dialekt on üsna kuulus. Mõned lingvistikatudengid on muretsenud, et cockney murre võib kõneldavast inglise keelest välja langeda Londoni multikultuursete immigrantide mõju tõttu, kes on lisanud murdele oma piirkondliku slängi ja kõnemustrid.
Mõiste “cockney” pärineb keskingliskeelsest sõnast cokenei, mis tähendab “linnaelanikku”. Tõenäoliselt on see tuletatud keskaegsest terminist, mis viitab pesakonnale või munade sidumisele, mida kasutati halvustavalt, viidates inimestele, kes elasid tollastes rahvarohketes, haiguste käes ja räpastes linnades. Töölisklassi londonlaste, eriti East Endis elavate elanike iseloomulikku aktsenti märkisid vaatlejad juba 17. sajandil.
Cockney dialekti peamised omadused hõlmavad H-tähe väljalangemist paljudest sõnadest, topeltnegatiivide kasutamist, kokkutõmbeid ja vokaalide nihkeid, mis muudavad sõnade kõla drastiliselt. Lisaks asendatakse paljud kaashäälikud või kombinatsioonid muude häälikutega, nagu see on “rästade” puhul “frushes”. Mõnel juhul jäetakse välja ka sõna lõppkonsonant, näiteks “ova” tähendab “üle”. Paljud cockney-kõne tunnused viitavad mõnele vaatlejale madalamale klassile; Näiteks sõna “mina” kasutamine sõna “minu” asendamiseks paljudes lausetes on tavaliselt seotud inglise keele vähem kui täiusliku mõistmisega.
Cockney kõne üks unikaalsemaid aspekte on cockney riimiline släng. Kuigi riimisslängi ei kasutata nii laialdaselt, kui mõned väljamõeldud inimesed arvata võivad, kasutatakse selle aspekte kindlasti igapäevases kõnes. Cockney-riimilises slängis asendatakse sõna fraasiga, mis tavaliselt sisaldab sõna, mis riimub algsõnaga, näiteks “koer ja luu” tähendab “telefon”. Sageli kasutatakse fraasist pärinevat sõna stenogrammina, et viidata algussõnale, nagu see on “porkies” puhul “valed”, mis on tuletatud riimilisest slängist “porkies and pies”.
Cockney kõnest võib olla eriti raske aru saada, eriti ameeriklaste jaoks, kuna see on täis sõnade asendusi tänu riimilisele slängile, kultuurilistele viidetele ning vokaalide ja kaashäälikute nihketele, mis võivad muuta sõnad kuulajale arusaamatuks. Nagu teisedki ainulaadsed dialektid, võib paks cockney aktsent tunduda peaaegu teise keelena. Ettevaatlik tuleks olla ka selle jäljendamisel, kuna cockney murre võib olla väga libe, eriti kui tegemist on riimilise slängi kasutamisega, ning põliselanikud võivad muukeelsete inimeste katsetest segadusse ajada või lõbustada.