Eksistentsialismi üks olulisemaid teemasid on indiviidi tähtsus ja olemasolu olemuse või inimkonna eelkäijana. See üksikisikule keskendumine toob kaasa täiendavad teemad vabaduse ja valiku tähtsuse kohta selle inimese jaoks, mille tulemuseks on ärevus- ja hirmutunne, mis põhineb sellisel isiklikul vastutusel. Mõttetus on oluline, kuna need teised eksistentsialismi teemad näitavad, et millelgi pole loomuomast tähendust ja selle peab looma inimene. Seda seostatakse sageli absurdiga inimkonna koha tõttu mõttetus universumis.
Eksistentsialismi erinevaid teemasid võib olla raske koos käsitleda, seega võib igaühe eraldi vaatlemine protsessi lihtsustada. Individuaalsus ja olemasolu on ühed kõige olulisemad teemad ning aitavad tavaliselt teisi paremini mõista. Eksistent on sageli keskendunud enamale kui asja “olemuse” ideele. Inimene kui indiviid on oluline juba ainuüksi sellepärast, et ta on olemas ja tema “olemus” kujuneb aja jooksul läbi elu, mitte aga tema eksistentsile omase eelneva tingimusena.
Nendest kahest eksistentsialismi teemast saavad vabadus ja valik selle olemasolu määravateks elementideks. Kuna asjadel puudub olemuslik olemus, ei ole ka universumile omast moraali, mistõttu peab iga inimene ja ühiskond kehtestama ja kehtestama oma moraalisüsteemi. See tähendab, et inimestel on suur vabadus ja valikuvõimalus, võib-olla isegi absoluutne vabadus ning nad peavad tegema valikuid, et määrata oma teed ja tähendus.
Vabadus, mis inimesel on, võib tekitada ärevust ja hirmu, kui ta sellest teadlikuks saab. Need tunded on eksistentsialismi olulised teemad, kuna nendega tegelemisele on palju mõelnud. Absoluutse vabadusega leppimiseks on vaja palju isiklikku vastutust ja see võib paljudele inimestele raske olla.
Mõttetus on oluline ka eksistentsialismi teemade käsitlemisel ja see haakub eksistentsi keskendumisega olemusele. Nii nagu kivil puudub omane moraal ega tähendus, võib sarnaselt näha ka kõike muud universumis. Seejärel loob tähenduse igaüks ise. Kivi võib olla osa seinast või kasutada noa teritamiseks; sidemed sõprade ja pereliikmete vahel arenevad sarnasel viisil, pigem valiku ja eesmärgi kui sisemise väärtuse kaudu.
Kõik need erinevad eksistentsialismi teemad on tüüpiliselt seotud absurdiga. See tuleneb katsetest kinnitada mõttetule universumile eesmärki ja mõistust. Konflikt inimeste oletatud rolli ja tähtsuse ning tegeliku tähenduse puudumise vahel on absurdi alus. Selle asemel, et seda kõike vaadelda kui puhtalt negatiivset kontseptsiooni, on oluline tunnistada, et inimesed liiguvad sellest absurdist läbi ja kaugemale ning loovad enda jaoks positiivse tähenduse.