Argumenteerivate ja veenvate esseede eesmärk on esitada konkreetne seisukoht, kuid need erinevad nii selle poolest, kuidas nad oma seisukohta väljendavad ja miks. Argumenteeriva essee autor püüab tavaliselt oma seisukohta väljendada mõistuse kaudu. See tähendab vastandlike seisukohtade tuvastamist ja seejärel faktide, statistika või muude tõendite kasutamist nende diskrediteerimiseks, et lugeja lõpuks järeldaks, et kirjutaja seisukoht on õige. Seevastu veenev essee kasutab sagedamini kirge ja emotsioone, püüdes mõjutada lugeja lojaalsust. Siin tunnistatakse sageli vastandlikke seisukohti, kuid neid tavaliselt ei analüüsita. Seetõttu peetakse seda tüüpi esseed sageli sisuliselt ühekülgseks ja see on kirjutatud peamiselt isiklike veendumuste põhjal. Argumenteerivad dokumendid on tavaliselt üles ehitatud rohkem nagu kõrgetasemeline analüüs, kus osad on pühendatud võtmeküsimuste vaatlemisele mitmest küljest.
Argumenteerimistehnikad
Enamikul juhtudel on argumenteeritud essee selline, mis esitab objektiivselt argumendi, mida seejärel toetatakse faktide, statistika ja ekspertide tõenditega. Kirjanikud tunnistavad vastuväiteid ja vastandlikke argumente üldiselt algusest peale, kuid võtavad eesmärgiks neid diskrediteerida, apelleerides lugeja mõistusele. Sellised paberid annavad sageli ülevaate kõigist antud teema põhiargumentidest või stipendiumidest, seejärel loovad argumendi, milline on parim või õigem.
Seda tüüpi paberite kirjutajad saavad kasutada mõnda erinevat tehnikat, sõltuvalt nende täpsest eesmärgist. Mõnikord on käsitluse eesmärk näidata, et vastuväited põhinevad aegunud teabel või mittetäielikul uurimistööl või võidakse neid diskrediteerida kui faktiliselt ebatäpseid. Argumenteeriva essee eesmärk on esitada terviklik argument, mis veenab lugejat oma faktipõhisuse ja loogika tõttu.
Seda tüüpi paberi kirjutaja teab, et lugejad ei pruugi vaidluse lõpus nõustuda ja paljudel juhtudel pole nende veenmine tegelikult nii oluline. Olulisem on, et argument oleks loogiline ja õigustatud. Seisukoha põhjendusi lugedes peaks lugeja vähemalt austama kirjutaja seisukohta, isegi kui ta lõpuks ei pea seda seisukohta õigeks.
Kirg ja veenmine
Seevastu veenvad esseed on tavaliselt mõeldud lugeja veenmiseks, sageli tema emotsioonidele apelleerides. Kirjanikud alustavad sageli eeldades, et nende lugejate vaated on valed, ja kasutavad seejärel esseed arusaamade parandamiseks või täiustamiseks. Enamikul juhtudel on see üleskutse, mis kasutab traditsioonilist arusaama õigest ja valest ning kasutab kirge, et tõmmata lugeja kirjaniku kõrvale enam-vähem ühisele jalutuskäigule.
Seda tüüpi esseed tunnistavad vastandlikke seisukohti, kuid tavaliselt ei kulutata nende analüüsimisele palju aega. Selle asemel püüavad kirjanikud tavaliselt kujundada oma vaatenurka veenvama keelekasutusega. Veenvad esseed on sageli kohandatud lugeja isiklikele huvidele, sotsiaalsetele veendumustele ja kõigile teadaolevatele kirgedele ning seetõttu on need sageli mõeldud konkreetsele publikule. See on otseses vastuolus enamiku argumenteerivate esseedega, mida kiputakse kirjutama peaaegu kõigile.
Ka veenvate esseede kirjutajad toetuvad oma seisukohtade esitamisel rohkem inimeste emotsioonidele kui statistikale. Seda tüüpi kirjutamine keskendub empaatilisele ja veenvale edastamisele ning kirjanik võib esitada anekdootlikke lugusid või jagada isiklikku kogemust, millega lugeja saab samastuda. Essee esitab soovitud meelemuutuse sageli retoorilise olukorrana, millest võidavad nii kirjutaja kui ka lugeja.
Struktuurilised erinevused
Enamikul juhtudel on ka need esseed üles ehitatud väga erinevalt. Argumenteerivate eesmärkidega kirjanikud tegelevad tavaliselt iga probleemi või elemendiga kordamööda, analüüsides seda igast küljest ja tehes seejärel töö väitekirjaga kooskõlas oleva järelduse. Seevastu veenvad teosed tõstavad ja tõrjuvad sageli alguses vastuseisu, seejärel kulutavad suurema osa põhilõikudest erinevate näidete abil kirjaniku positsiooni rõhutamisele.
Ka järelduste esitamise viisid on sageli erinevad. Argumenteeriv essee lõpeb tavaliselt kõigi asjakohaste faktide kokkuvõttega ja kinnitusega, et kirjaniku tõlgendus on õige. Veenv kirjutaja teeb lõpetuseks sagedamini, paludes lugejal meelt muuta või “liituda ettekandes esitatud eesmärgiga”.
Võimalikud kattumiskohad
Argumenteerivatel ja veenvatel esseedel on sarnane eesmärk, milleks on veenda lugejaid, et põhiväide on õige või vähemalt hästi põhjendatud. Erinevus mõtte tõestamise ja kellegi meelsuse muutmise vahel võib olla sügav, kuid teatud aspektides – näiteks kriitika tuvastamine, lugejaga suhestumine ja autoriteetse tooni andmine – võib esineda ka sarnasusi. Palju sõltub kirjutajast, teemast ja sihtrühmast.