“John Doe” kasutamine anonüümsete või tundmatute inimeste nimena pärineb 13. sajandist Inglismaalt, kui seda nime kasutati esmakordselt juriidilistes dokumentides, et kaitsta tunnistajate isikut. Vale aliase mõiste juriidilistes dokumentides on tegelikult üsna vana; roomlastel oli näiteks oma versioon “John Doe”, mida kasutati kohtumenetluses. Tõenäoliselt valiti see nimi algselt seetõttu, et see pole tähelepanuväärne; igal maailma rahval on John Doe kohta oma piirkondlikud variatsioonid, mis ulatuvad hiinakeelsest Mou Moust araabiakeelsest Fulan ibn Fulan al-Fulanist.
Alinimede kasutamisel on mitu põhjust. Esimesel juhul kasutatakse “John Doe” isikut, keda ei ole võimalik tuvastada, näiteks mõrvaohver või kuriteo tunnistaja, kes ei ole endast teada andnud. Üldjuhul avaldatakse isikut tuvastav teave lootuses, et keegi suudab ta tuvastada, võimaldades õiguskaitseorganitel jätta “John Doe” ära ja kasutada isiku pärisnime. Eristamatu nime kasutamine võimaldab inimestel keskenduda ohvri tegelikele identifitseerimistunnustele, samas kui varjunimi nagu “Jacob McNamara” oleks segadusseajav ja potentsiaalselt häiriv.
Seda varjunime kasutatakse ka kohtumenetlustes, et kaitsta kedagi, kes ei soovi end tuvastada. Selliseid varjunimesid kasutatakse sageli kriminaalasjades, kus keegi tunneb muret näiteks kättemaksu pärast, ja kriminaalprotsesside üle peetud aruteludes nimetatakse žüriiliikmeid mõnikord John Doesiks, et neid ei saaks tuvastada ja neile survet avaldada. Seda nime kasutatakse ka siis, kui kellegi nimi ei ole juhtumiga seotud. Ajalehtedes kasutatakse John Doe’d ka inimeste kirjeldamiseks, keda ei ole võimalik juriidiliselt tuvastada, näiteks vägistamisohvreid.
Inimesed kasutavad John Doe ka kohatäitenimena, et viidata kellelegi, keda tegelikult ei eksisteeri. Näiteks võib advokaat tsiteerida hüpoteetilist olukorda, kus on John Doe, et selgitada, miks tema hagi tuleks kohtus toetada, või tugevdada argumenti vandekohtu silmis. Keegi võib ka öelda, et film võib meeldida John Doe’ile, mis tähendab, et see rahuldab tavalise või keskmise inimese maitse.
Johni kolleeg on Jane, tundmatu naine või noor naine. Baby Doe on imik või väga noor tundmatu isik ning nimesid Roe, Smith, Jones ja Noakes kasutatakse mõnikord koos selliste nimedega nagu John, Joe ja Jane, et asju pisut segada. Mõned inimesed kasutavad keskmise või tavalise inimese kirjeldamiseks ka varjunime “John Citizen” või “Joe Blow”. poliitilises retoorikas on sageli näiteks müütiline John Citizen.