Mõiste OK päritolu kohta on palju kahtlasi selgitusi. Mõned dateerivad seda terminit, mis on sisuliselt kokkulepe või nõusolek, põlisameeriklaste terminiga “okeh”, mis tähendab kokkulepet. Teised ütlevad, et termin pärineb Aafrika-Ameerika orjadest. Mõned ühendavad selle kreekakeelse sõnaga olla kalla, mis tähendab “kõik hea”.
Tegelikult on need seletused petlikud. Meil on täpne kirjalik teave OK päritolu kohta. See pärineb Martin Van Bureni 1840. aasta presidendivalimistest ja teda toetanud klubist OK. OK oli lühend sõnast Old Kinderhook. Paljud klubiliikmed olid pärit New Yorgist Kinderhookist, seega on sellel sõnal kahekordne tähendus.
Peagi muutus OK lihtsaks kokkuleppe kinnitamise vahendiks. Siiski tuleb märkida, et OK klubil ei õnnestunud Martin Van Bureni tagasivalida. Mõiste jõudis avalikkuse tähelepanu alla, kuna paljud ajalehed, mis Van Burenit ei toetanud, hakkasid defineerima OK negatiivselt. Nad kasutasid seda sõna, et tähendada näiteks Orfully Konfused või Sageli Kontradicts. Termini jätkuv kasutamine ei jõudnud lõpuks mitte ainult Ameerika keelde, vaid seda kasutatakse ka kogu maailmas.
Sõna sagedane kasutamine, eriti meedias, kipub seda populariseerima. Seega võlgneme 19. sajandi keskpaiga vabariiklikule meediale OK. Lühendid enne Van Bureni valimisi olid üsna populaarsed, nagu tänapäevalgi. Suures osas trükimeedias kasutati GT-d kui “teksasse läinud” ja NG tähendas “ei lähe”. Raske on aru saada, miks see sõna külge jäi ja teised mitte.
Tänapäeval kasutame meili- ja tekstisõnumites sageli lühendeid ning mõned liiguvad üle ühisesse keelde. Näiteks TTFN või “ta ta for now” on sagedane märk, mida kasutati esmakordselt Tiggeri 1950. aastate Disney filmis “Karupoeg Puhh”. Inimesed võivad kogu fraasi rääkimise asemel lihtsalt öelda TTFN.
Maailmas, kus lühidus on sageli oluline, püsib OK hästi. Kuigi tehniliselt tuleks see kirjutada kui “okei”, on sageli valitud õigekiri. See on nii kasulik tekstitermin kui ka tavaline kõnetermin.