Kaldus on filosoofiline termin, mis tähendab eesmärgi saavutamist kaudsete, mitte otseste vahenditega. Sellel filosoofilisel teoorial on mõju nii ärimaailmas kui ka inimeste isiklikus elus. Lihtsamalt öeldes väidab kaldsuse teooria, et ühe sündmuse põhjustavad tegurid on nii arvukad ja omavahel keeruliselt seotud, et ühtegi sündmust ei saa omistada ühelegi tegurile. Seetõttu võib otsene tegevus eesmärgi saavutamiseks, näiteks raha teenimine või kaalulangetamine, suurendada selle eesmärgi saavutamise tõenäosust, kuid ei pruugi seda suurendada. Sel moel on kalduvus sarnane kaoseteooriaga. Sellel terminil on teaduse puhul erinev tähendus.
Ärikirjanik ja majandusteadlane John Kay tõi oma kirjutiste ja loengute kaudu avalikkuse ette kalduvuse idee. Ta väidab, et kalduvuse mõiste on eriti kasulik teiste inimeste tegemistest sõltuvates ettevõtmistes, mis võivad olla väga ettearvamatud, ja keeruliste probleemidega silmitsi seismisel. Kay kasutab oma väite toetuseks näiteid ajaloost, eriti lahingustrateegiaid, mis osutusid edukaks erinevates sõdades, aga ka loodusest leitud näiteid. Kay nendib, et näiteks metsatulekahjudega ei saa lihtsalt võidelda ja et katsed seda teha, nagu rahvuspargiteenistuse nulltolerantsi poliitika, on ebaõnnestunud.
Algul üritas rahvuspargi teenistus kustutada iga üksiku tulekahju, ükskõik kui väike, mis selle metsades süttis. Selle poliitika läbikukkumine sundis nad aga 1972. aastal otsustama kustutada kõik inimtegevusest tingitud tulekahjud, kuid lubada looduslikel tulekahjudel põleda. Ka see ebaõnnestus hukatuslikult, sest Kay sõnul olid need tegevused liiga otsesed. Lõpuks otsustas rahvuspargi teenistus metsatulekahjude ärahoidmiseks töötada iga juhtumi puhul eraldi, võimaldades metsavahtidel kasutada oma hinnangut igale tulekahjule reageerimise kohta. Siin on Kay väitel teooria kalduvusest tegevuses; see pigem ringtee, planeerimata strateegia on osutunud kõige tõhusamaks metsatulekahjude kontrolli all hoidmisel.
Kay nendib, et äri, kogukonnad ja isegi inimkeha on keerulised süsteemid ja seetõttu ei saa nendega seotud eesmärke ühemõtteliselt edukalt ellu viia. Kay toob kalduvuse näiteks ka Wal-Marti asutaja Sam Waltoni edu. Walton on oma aja üks jõukamaid inimesi; rikkus polnud aga kunagi tema eesmärk. Ta taotles eesmärki omada kvaliteetseid poode ja sai selle tulemusel kaudselt jõukaks. Kay ütleb, et see kehtib paljude ettevõtete kohta; need, kes otsivad kasumit üksi, saavutavad selle harva.
Kuidas saab siis kunagi loota saavutada eesmärk, mis on mõeldud eelkõige iseendale, nagu rikkus või õnn? Püüdke millegi poole väljaspool mina. Kay filosoofia järgi, kui tahad olla õnnelik, peaksid sa püüdma teisi õnnelikuks teha ja sa leiad omakorda selle õnne enda jaoks.