Tegelaste isiksused romaanides, proosas või mõnes muus kirjandusteoses on publikule esindatud kas kaudse või otsese iseloomustuse abil. Otsese iseloomustuse kaudu räägib autor lugejale nendest iseloomulikest joontest. Seevastu kaudne iseloomustus näitab lugejale neid omadusi. Seda iseloomustusvormi saavutatakse üldiselt kõne, mõtete, efektide, tegevuste ja välimuse kombinatsiooni kaudu, mida tuntakse STEAL-meetodina.
Esimene kaudse iseloomustamise meetod on kõne kasutamine viisil, mis esindab adekvaatselt tegelast ja paljastab inimese teatud omadused. Tegelaste iseloomujooned ja isiksus avalduvad lugejale dialoogi abil. Seda kõnet võib pidada üksik tegelane, paljastades enda kohta teatud omadused, või see võib olla dialoog, mida räägib mõni teine tegelane inimese kohta.
Selline iseloomustusvorm eeldab ka seda, et autor edastab tegelaste mõtete kaudu teatud isikupära ja iseloomulikke jooni. Paljud romaanid ja muud kirjandusteosed paljastavad lugejale tegelase isiklikud tunded ja mõtted. Näiteks selle asemel, et lihtsalt öelda: “Adam tundis kurbust”, mis oleks näide otsesest iseloomustamisest, võib autor edastada lugejale Aadama kurbuse, paljastades tegelase isiklikud mõtted. Mõtete ja tunnete kaudse väljendamise kaudu võivad lugejad luua parema mõistmise ja lähedasema suhte tegelaskujuga.
Kolmas meetod on näidata tegelase mõju teistele isikutele. See saavutatakse üldiselt teiste tegelaste mõtete ja tegude paljastamisega seoses inimesega. Autor peab näitama, kuidas teised tegelased inimesesse suhtuvad ja kuidas nad tegelasega suhtlevad. See meetod on võib-olla üks keerukamaid, kuna see on mõnevõrra kahekordne iseloomustus, mis tähendab, et autor peab näitama teiste tegelaste reaktsioone, et paljastada kõnealuse isiku mõju ja kaudne iseloomustus.
Kaks viimast meetodit saavutatakse tegelase tegevuse ja välimuse paljastamisega. Selle asemel, et lihtsalt publikule öelda, millised on tegelase tegevused, näitab autor tegusid, paljastades inimese käitumise. Näiteks kui Aadam on põnevil, näitab autor seda, avaldades Aadama tegevuse, selle asemel, et öelda: “Aadam oli põnevil”. Samal viisil avaldatakse lugejale tegelase füüsilised omadused kaudsete meetodite abil, näiteks öeldes: “Aadama selged sinised silmad särasid ootusärevalt.”