Motiiv kirjanduses on objekt, mõiste või element, mis teose või teoste seeria jooksul tahtlikult mitu korda uuesti esile kerkib. See on seotud sarnaste mõistetega, mida nimetatakse ka motiiviks, kunstis, muusikas ja disainis. Motiivi roll kirjanduses on vihjata meeleolule, teemale või isegi moraalile. Kuigi mõned motiivid võivad olla publikule ilmsed, võivad teised olla peenemad või isegi publiku enda soovitatud. Levinud motiivid on ilm, mida sageli kasutatakse emotsionaalsete seisundite sümboliseerimiseks, ja peeglid või peegeldused, mis võivad viidata kahetisele isiksusele või sisemisele konfliktile.
Motiiv on prantsuse sõna, mis tähendab mustrit või kujundust. Sarnaselt mõne teise prantsuse kirjandusliku terminiga, nagu avangard, kandus see inglise keelde, kusjuures kirjapilt ja tähendus oli enamasti puutumata. Kunstis ja graafilises disainis viitab see korduvale kujutisele, näiteks lillekujundusele tapeedil. Muusikas on see lõik, mis kordub mitu korda samas muusikalises kompositsioonis. Kirjanduse motiiv laenab oma tähenduse metafooriliselt nendest teistest kunstilistest kasutusviisidest.
Motiive võib esineda paljudes eri autorite teostes konkreetses kirjandusžanris. Näiteks mentor, kes annab kangelasele ülesande täitmiseks vajalikud teadmised või relvad, on kirjanduses, eriti seiklusjuttudes, levinud motiiv. Üksik teos võib sisaldada ka mitu korda esinevat motiivi. Mark Twaini filmis Huckleberry Finn, kui üks näide tuua, võetakse tegelasi pidevalt vangi ja otsitakse põgenemisvõimalusi. See, mida Twain selle motiivi kasutamisega kavatses, on kriitilise arutelu teema; kommentaar orjuse ja vabaduse kohta on üks võimalik tõlgendus.
Suur osa kirjanduskriitikast ja akadeemilisest kirjutamisest on tegelikult seotud motiivi rolliga kirjanduses ja filmis. Ülikooli väitekirjade ja muude teadustööde autorid uurivad romaane või filme üksikasjalikult, otsides tõendeid peidetud motiivide kohta. Mõnikord tulevad need oletatavad motiivid kunstnikele endile üllatusena. Teised loojad näevad aga suurt vaeva, et oma loomingusse motiive kaasata. Režissöör Stanley Kubrick paigutas peeglid oma 1980. aasta õudusklassika “The Shining” ajal strateegilistesse kohtadesse – peen motiiv, mida filmi esimesel vaatamisel ei paista.
Kirjanduses ja teistes narratiivikunstides, näiteks filmis, on motiivi kohta veel palju näiteid. Orvuks jäänud kangelase motiiv on levinud populaarses kirjanduses läbi ajaloo Tuhkatriinust Supermani ja Harry Potterini. Hullumeelsus või selle ilmumine on Shakespeare’i Hamleti läbiv motiiv. Kirjanik Harlan Ellisonil on palju motiive, mis ilmuvad tema lugudes, näiteks kurjad jumalataolised olendid ja moraalselt rasked valikud. Film “Tagasi tulevikku” kasutab aja motiivi, sest tegelased jäävad alati hiljaks või vaatavad kellasid või kalendreid.