Egiptuse mütoloogia on imeline ja keerukas, võimsate jumalate ja jumalannade panteoniga, mis valitses nii loodusmaailma kui ka inimeste oma. Üks levinud element, mida müütides leidub, on vaarao ülemvõim, keda peeti valitud vahendajaks jumalate ja inimkonna maailma vahel. Vaarao ei saanud mitte ainult jumalatega suhelda, vaid ka üksikisikud võisid palvete tiibadel palveid saata või isegi püüda lummuse abil mütoloogilise olendi jõude piirata.
Pole kahtlust, et Egiptuse mütoloogiaga seotud rituaal oli Egiptuse ühiskonna keskmes. Ilma korrapäraste tseremoniaalsete ohverdusteta paljudele jumalatele ja jumalannadele uskusid egiptlased, et maailm langeb kaosesse. Selle võimaluse ärahoidmiseks investeerisid nad tohutult raha ja sotsiaalseid jõupingutusi templite ehitamiseks ja rituaalide kavandamiseks, et neid mütoloogilisi loodusjõude rahustada.
Egiptlased ei olnud mures ainult elu pärast maa peal; nende panteon valitses ka hauataguses elus. Väga ritualiseeritud matuse- ja matmispraktikate hulka kuulusid mumifitseerimine ja matmine esemetega, mida surnukeha oli maa peal hellitanud ja mida surma korral vaja oleks. Vaaraod maeti tohutu tseremooniaga püramiidi sisemusse.
Egiptlaste jaoks oli kosmos fikseeritud, püsiv ja õiglane. Need omadused kajastusid Egiptuse mütoloogias ja jäljendati nende kultuuris. Universumis valitses kord, seda usuti; seetõttu olid asjad, mis juhtusid, õiglase õigluse küsimus. Looduses esinev ringliikumine, mis ilmnes päikese tõusmisel ja loojumisel, vaaraode sünd ja surm ning Niiluse üleujutus, olid metafoorid kõigi asjade suuremast ringikujutusest.
Kuna nii palju jumalaid ja jumalannasid ning nii palju kogukondi, millel oli vähe suhtlemist, pole üllatav, et eksisteerib suur hulk vastandlikke müüte, mis käsitlevad universumi päritolu, viljakust ja hinge olemasolu. Erinevad piirkonnad hoiaksid teatud jumalaid kõrgemal ja need mütoloogilised olendid saaksid kõige olulisemate lugude keskseks osaks. See ei põhjustanud usulist konflikti, üks rühmitus üritas oma uskumusi teisele peale suruda. Selle asemel lubati samade lugude mitmel versioonil eksisteerida kõrvuti.
Egiptuse mütoloogias leitud jumalannade hulgas olid peamiste olendite hulka taevakuninganna Nut ja Geb, kes sümboliseeris maad ennast. Peale Nuti säilitas kontrolli kaosejumal Nu. Duat omas surma ja taassünni allilma ning Päikesejumal Ra sõitis igal ööl ümber, et uuesti sündida.