Kolmevaatuseline struktuur on üks konkreetne viis lugu jutustamiseks ja seda kasutatakse sageli filmis kasutatava stsenaariumi kirjutamisel. See põhivorming jagab loo kolmeks osaks, millest igaüht nimetatakse “aktiks”, ja kuigi mõned kirjanikud leiavad, et see on vigane, töötab see struktuur hästi paljude stsenaariumide puhul. Esimene vaatus tutvustab tegelasi ja nende ees seisvat probleemi, esitades hetke, mil peategelane asub oma teele. Teises vaatuses see probleem süveneb ja tundub peaaegu ülekaalukas, kuni saavutatakse haripunkt ja probleem lahendatakse kolmandas vaatuses.
Kolmevaatuselise struktuuri esimest vaatust kirjeldatakse tavaliselt loo esimese neljandana; 120-minutilise filmi esimene vaatus oleks umbes 30 minutit pikk. Selles osas tutvustatakse pea- ja kõrvaltegelasi ning esitatakse loo põhiprobleem. Näiteks kui kangelasel on vaja vabastada maa julma türanni käest, näidatakse neid tegelasi ja publik näeb, kui kuri kurikael on. Kolmevaatuselises ülesehituses lõpeb esimene vaatus süžeepunktiga, mis koosneb tavaliselt sellest, et kangelane võtab probleemi enda peale, nii et selles näites võib kangelane asuda kurja kuningat otsima ja võita.
Pärast süžeepunkti algab kolmevaatuselise ülesehitusega loo teine vaatus, kui kangelane asub probleemi lahendama. See akt on tavaliselt pool loost, nii et see võib olla 60-minutilise filmi keskmine 120 minutit. Teise vaatuse ajal kerkivad esile arvukad takistused, mis ei lase kangelasel probleemi lahendada, näiteks olendite rühmad, kes tuleb enne kurja kuninga lossi jõudmist võita.
Ühel hetkel teises vaatuses tundub igasugune lootus kadunud ja tegelased usuvad, et edu pole võimalik saavutada. Seda nimetatakse sageli keskpunktiks ja see langeb kolme vaatuse struktuuris umbes poole loo peale. Kuid nad tulevad sellest läbi ja jätkavad uue eesmärgiga liikumist süžeepunkti poole, mis lõpetab teise vaatuse, näiteks jõudmine türanni lossini.
Kolmevaatuselise ülesehituse viimane vaatus on loo viimane neljandik ehk umbes 30-minutilise filmi viimased 120 minutit. Selles kolmandas vaatuses jõuab probleem haripunkti suurima dramaatilise pinge hetkel, nagu näiteks kangelane, kes isiklikus võitluses kurja kuningaga silmitsi seisab ja temast jagu saab. Kui see juhtub, on probleem sisuliselt lahendatud ja allesjäänud lugu on lahendus, näiteks kangelane naaseb koju, et ühineda nüüd vabanenud lähedastega. Ülejäänud kolmevaatuseline ülesehitus võimaldab publikul naasta tavaellu ja nautida kangelase võitu probleemi üle.