Boustrophedon on kirjutamistehnika, mille puhul tekstiread jooksevad vahelduvates suundades. Seda kirjutamismeetodit kasutasid paljud iidsed kultuurid ja seda kasutatakse mõnes maailma piirkonnas ka tänapäeval, kuigi paljudel juhtudel on see uudishimulik. Kuigi võib tunduda, et buustrofedoni teksti on raske lugeda, on seda tegelikult suhteliselt lihtne lugeda, kui inimene sellega harjub.
Kui kasutada näiteks inglise keelt, jookseks buustrofedoonis kirjutatud teksti esimene rida, nagu tavaliselt, vasakult paremale. Järgmine rida aga algaks paremalt ja liiguks vasakule. Tähed oleks ka ümber pööratud, luues sisuliselt peegelpildi. Järgmine rida loeks uuesti vasakult paremale ja nii edasi kuni teksti alaosani.
Sõna boustrophedon on kreeka keeles ja see tähendab “kündmise ajal pöörduma nagu härg”. Nagu igaüks, kes on muru niitnud, teab, et tõhusam on niita muru edasi-tagasi, mitte niita riba, ronida tagasi algusesse, niita teist riba jne. Argument buustrofedoni tekstiga on see, et teksti on tõhusam kirjutada ja lugeda, kui see on välja kirjutatud samamoodi nagu põldu küntakse, ja see võis kehtida vanade inimeste kohta, kuna nad olid sellega harjunud.
Justkui boustrofedonist ei piisanud, kirjutati ka iidsed tekstid tavaliselt tühikuteta, et ruumiga võimalikult tõhusalt käituda, ja sageli oli lausete sõnajärjekord väga ebatavaline. Inimesed, kes oskavad lugeda iidseid keeli, on endiselt sageli hädas mälestusmärkidel ja tahvlitel olevate tekstidega, sest kirjutamissüsteem on nii võõras ja see seletab, miks mõne iidse keele lahtiharutamine võttis nii kaua aega, kuna inimestel polnud õrna aimugi, kus on sõnamurd.
Eelduse suurendamiseks võib kasutada ka vastupidist boustrofedooni. Pööratud boustrofedoonis ei kirjutata teksti mitte ainult tagurpidi vahelduvatele ridadele, vaid seda pööratakse ka 180 kraadi. Mõned ettevõtlikud kirjatundjad kirjutasid teksti ka 90-kraadise nurga all, mis jooksis risti, luues kaks tekstikihti, mida läbi sõeluda.
Kõik need tehnikad võivad tänapäeva inimesele tunduda pisut absurdsed, kuid need olid üliolulised arengud ajal, mil paberist polnud midagi kuulda ning kirjutusmaterjalid olid kallid, tülikad ja raskesti valmistatavad. Isegi pärast paberi ja vellumi väljatöötamist olid need materjalid endiselt äärmiselt kulukad ja meie tänapäevane süsteem, mis kirjutaks avarates tühikutega lõikudes, oleks olnud kohutavalt raiskav.