Paljud inimesed on kenningit lugenud või isegi vestluses kasutanud seda teadvustamata. Põhimõtteliselt on kenning sünonüüm, mis koosneb mitmest sõnast, mida võib kasutada ühe sõna asemel. Selline lähenemine on üks viise, kuidas nii kirjasõnale kui ka räägitavale sõnale värvi ja rõhku lisada.
Kenningi areng sai alguse põhjamaade ja keltide iidsetest kultuuridest. Populaarse kultuuri osana otsivad nii jutuvestjad kui ka jutuvestjad loomingulisi viise, kuidas oma kunsti teemaga pilte välja võluda. Põhimõtteliselt tähendaks see värvikate viiside leidmist kõige igapäevasemate objektide kasutamiseks. Näiteks võib ookeanile viidata väljamõeldud viisil kui vaalade maale, samas kui lihtsat puuoksa võib kujutleda kui oravate jaoks mõeldud teed.
Lisaks kõnekujunditena kasutamisele lauludes ja lugudes toimivad kenningid ka poeetilise fraasi kujundamise põhivahendina. Kuna kenningi verbaalne põhivalem on võtta argisus ja kasutada kirjeldavat fraasi, et kasvatada helilooja rõhuasetusega seotud vaimseid kujutlusi, on kenningid ideaalne viis võtta peaaegu kõike ja muuta see millekski, mis on üsna tõsine. erakordne. Näiteks keldi mõõkatantsu väljend on kindlasti näide kenningust, mida kasutatakse korduvalt mitmes kirjanduses, sealhulgas luules. Paljude jaoks on kenning maagiline poeetiline fraas, mis õigel kasutamisel viib teose tasemele, mida see muidu poleks saavutanud.
Kenningu arendamise protsessi võib viia liiga kaugele. Näiteks kui valite sõnadejada iga sõna jaoks kenningi, võib see lugejas segadusse ajada ja kujutluspildi hävitada enne, kui see saab alustada. Sel põhjusel otsustavad paljud kirjanikud piirata kenningi kasutamist, kasutades kirjanduslikku vahendit, kui on vaja suunata lugejat konkreetse pildi või esitletava tegevuse ja elementide mõistmise poole.
Kuigi on neid, kes näevad kenningi kasutamist absoluutse valemiga fikseerituna, otsustasid paljud tõlgendada kenningut laiemalt. See on muutnud kenningi jätkuva kasutamise igas vormis kirjanduses elujõuliseks võimaluseks. Olenemata sellest, kas koostate epiteete, koostate uut luuletust, kirjutate novelli või arendate uut poega – kenning on ajastutruu seade, mis lisab kindlasti kirjasõna müstikat ja veetlust.