Uppunud kulude eksitus on otsuste tegemisel loogiline eksitus või vigane argument. Uppunud kulude eksituses tuuakse tegevussuuna jätkamise põhjusena eelnev investeering. Seda terminit kasutatakse tavaliselt halva investeeringu püsimise kirjeldamiseks, põhjendusega, et vastasel juhul läheb projekti investeeritud aeg, raha või vaev niikuinii raisku. Selle käitumise kirjeldamiseks kasutatakse mõnikord väljendit “hea raha viskamine halva pärast”.
Majandusteaduses on „vajunud kulu“ igasugune kulu, mis on juba makstud ja mida on võimatu hüvitada. Puhtalt ratsionaalse otsustamise korral ei tohiks pöördumatud kulud otsuseid mõjutada, kuna neid ei saa tagasi nõuda. Mõelgem näiteks mehe olukorrale, kellele pakutakse juba rongipileti ostnud kiiremat sõitu sihtkohta. Asjaolu, et ta on juba rongipileti eest tasunud, ei tohiks kiirema sõidu kasuks või sellest keeldumiseks mingit mõju avaldada, sest esimesele piletile kulutatud raha läheb kaotsi, olenemata sellest, kas ta otsustab sõidu vastu võtta või mitte.
Mõiste “pöördunud kulude vale” kirjeldab tavalist olukorda inimkäitumises, kus pöördumatud kulud mõjutavad otsuste tegemist hoolimata sellest, et need on juba kulutatud ja neid ei hüvitata. Näiteks võib inimene, kes ostab raamatu ja hakkab seda lugema, avastada, et ta ei naudi seda. Ta võib siiski jätkata lugemist, viidates asjaolule, et ta on selle eest tasunud. See on irratsionaalne, sest ta on raamatu eest tasunud, olenemata sellest, kas ta seda loeb või mitte, ja tegelikult raiskab ta lihtsalt aega ebameeldivale tegevusele, selle asemel, et teha midagi, mida talle meeldib. See on näide pöördumiskulude eksimusest.
Mõnel juhul võib pöördumatute kulude eksitus kaasa tuua kohustuste ulatusliku suurenemise. Näiteks Briti ja Prantsusmaa valitsuse investeeringud Concorde’i ülihelikiirusega transporti tegelikult kasvasid, kui sai selgeks, et projekt kaotab tõenäoliselt raha. Ratsionaalsest vaatenurgast oleks projektist loobumine olnud parem kui investeerimise jätkamine.
Pöördunud kulude eksitus võib mõnikord olla otsustusprotsesside vale tõlgendus. Paljudel juhtudel on tegudel tagajärjed, mida ei pruugi puhtalt majandusliku analüüsi puhul arvesse võtta. Mõelge näiteks juhtumile, kus valitsus investeerib projekti raha. Võib juhtuda hetk, mil, nagu ka Concorde’i puhul, on finantsperspektiivist parim viis projektist loobuda ja investeerida alternatiivi. Projektist loobumisel võivad aga olla negatiivsed poliitilised tagajärjed, nagu näiteks valijate usalduse kahjustamine. Püsimine toob seega kasu, mida puhtratsionaalses mudelis ei arvestata.