Arvutiturve on enamiku ettevõtete jaoks oluline aspekt. Paljud organisatsioonid kasutavad oluliste andmete krüptimiseks andmete räsimist räsifailideks. Räsiandmed on andmete numbriline esitus ja seda pole inimesel lihtne tõlgendada. Räsifail on fail, mis on matemaatilise algoritmi abil teisendatud numbriliseks stringiks. Neid andmeid saab mõista alles pärast seda, kui need on räsivõtmega krüpteerimata.
Räsimise protsess on tähemärkide jada matemaatiline teisendamine väiksemaks väärtuseks, mida tavaliselt nimetatakse räsivõtmeks. See uus väärtus tähistab algset märgistringi pärast selle krüptimist. Räsimist kasutatakse andmebaasides sageli indeksi loomise meetodina. Kuna räsiväärtused on stringidest väiksemad, saab andmebaas lugemis- ja kirjutamisfunktsioone kiiremini täita.
Räsifaile kasutatakse tavaliselt faili suuruse kontrollimise meetodina. Seda protsessi nimetatakse kontrollsumma kontrollimiseks. Kui fail saadetakse üle võrgu, tuleb see jagada väikesteks tükkideks ja pärast sihtkohta jõudmist uuesti kokku panna. Selles olukorras tähistab räsinumber failis olevate andmete suurust. Räsi saab seejärel kasutada vahendina, et kontrollida, kas kogu fail on edukalt üle võrgu edastatud.
Räsiprotseduur loodi esmakordselt 1950. aastatel arvutile juurdepääsu kiirendamise meetodina. Räsifailide loomiseks on vaja räsifunktsiooni, mis on matemaatiline algoritm. Tänapäeval on arvutitehnikas saadaval mitut tüüpi räsialgoritme. Need funktsioonid on erineva keerukusega, kuid kõik püüavad manipuleerida tekstistringidega ja teisendada need numbriteks.
Enamik õiguskaitseasutusi kasutab olulise sõrmejälgede teabe salvestamiseks räsifaile. Tänapäeval saadaolev sõrmejäljetehnoloogia kasutab räsifaile ja funktsioone, et jäädvustada iga sõrmejälje kujutis. Need sõrmejäljekujutised teisendatakse numbrivormingusse ja salvestatakse õiguskaitseasutuste andmebaasidesse. Ameerika Ühendriikide justiitsministeerium (DOJ) haldab üht suurimat sõrmejälgede andmebaasi Ameerika Ühendriikides. Need sõrmejäljed hõlmavad kõiki teadaolevaid USA kurjategijaid ja neid säilitatakse räsitehnoloogia abil.
Räsitehnoloogiat kasutatakse ka turvaseadmena arvutite vahel Internetis. Arvutisertifikaadid on krüptitud võtmed, mida arvutite ja tarkvara vahel arvutivõrgu kaudu vahetatakse. Need võtmed tuvastavad arvuti kui tarkvaraprogrammi usaldusväärse adressaadi. Räsifunktsiooni kasutatakse selleks, et kontrollida ja kontrollida, kas õige võti kuulub konkreetsele arvutile. See võtmetehnoloogia on olnud saadaval juba aastaid arvutite kontrollimise tehnikana enne teabe saatmist Interneti kaudu.