Arvuti töötab kahe peamise mälutüübiga: RAM ja kõvaketta mälu. Need kaks on arvuti põhifunktsioonide jaoks vajalikud. RAM on lühiajaline ajutine mälu, samas kui kõvaketta mälu on pikaajaline ja võib olla püsiv.
Kõvaketas on arvuti mälumaht ehk pikaajaline mälu ja seda nimetatakse mõnikord ka “kettaruumiks”. Salvestusmahtu mõõdetakse tavaliselt gigabaitides (GB) ja see on koht, kuhu failid salvestatakse, kui kasutaja vajutab enamiku rakenduste nuppu “Salvesta”. Kõvaketta sees on metallist ketas, mis pöörleb, samal ajal kui pea sellele teavet kirjutab.
RAM-i nimetatakse mõnikord lühidalt “mäluks”, mis muudab probleemi veelgi keerulisemaks. See on arvutikiip, mis aitab kaasa arvuti kiirusele ja mida mõõdetakse tavaliselt megabaitides (MB) või gigabaitides (GB), olenevalt kiibi suurusest. Kui kasutaja otsustab faili avada, peab arvuti selle teabe kuhugi paigutama, et sellele juurde pääseda. See kirjutab faili ajutiselt RAM-i, et hõlbustada juurdepääsu, ja seda tüüpi mälu salvestab ajutiselt ka failid, mille kallal parasjagu tööd tehakse.
Peamine erinevus RAM-i ja kõvaketta mälu vahel on selle püsivus. RAM-i salvestatud failid saadetakse kiibile väikeste elektrilaengute abil, mis on vajalikud failide puutumatuks hoidmiseks. Kui arvuti on välja lülitatud või jookseb kokku, siis elektrilaeng peatub ja failid lähevad kaotsi. Kõvaketta mälu kirjutatakse kettale, kui programm on “salvestatud”, nii et need failid ei lähe avarii või voolukatkestuse korral kaotsi. Arvuti kasutamine peaks salvestama oma töö kirjutamise ajal, sest iga kord, kui seda tehakse, kirjutatakse fail uuel kujul kõvakettale ümber.
Teine oluline erinevus seda tüüpi mälude vahel on see, et RAM-i saab sageli täiendada. Arvutite emaplaadil on pordid RAM-i kiipide ühendamiseks ja paljudel juhtudel saab neid kiipe hõlpsasti eemaldada ja uusi ühendada. Kui kasutaja arvutis on 32 MB muutmälu, mis on jagatud kahe kiibi vahel, siis on tal kaks 16 MB. MB kiibid. Kui ta ostab selle asemel kaks 64 MB kiipi, saavad need vanad välja vahetada ja anda talle 128 MB muutmälu. See väike ja lihtne uuendus on suhteliselt odav ning võib arvuti kiirust ja jõudlust oluliselt muuta, kuigi tavaliselt saavad arvutid kasutada ainult teatud tüüpi RAM-i kindlas koguses või konfiguratsioonis.
Arvutiomanikud tahavad tavaliselt teada, kas neil on teatud programmi käivitamiseks piisavalt RAM-i ja mälu. RAM on oluliselt väiksem kui kõvaketta mälu ja on tavaliselt 128 MB – 1 GB. Kuna kõvaketta mälu vajab oluliselt rohkemate failide mahutamiseks, jäävad keskmised mahud vahemikku 1–400 GB. Üksikud programmid loetlevad nende tõhusaks tööks vajaliku RAM-i ja kettaruumi.