Neuraalne töötlemine viitas algselt sellele, kuidas aju töötab, kuid seda terminit kasutatakse tavaliselt arvuti arhitektuuri kirjeldamiseks, mis jäljendab seda bioloogilist funktsiooni. Arvutites annab närvitöötlemine tarkvarale võimaluse kohaneda muutuvate olukordadega ja parandada oma funktsiooni, kui rohkem teavet muutub kättesaadavaks. Närvitöötlust kasutatakse tarkvaras, et teha selliseid ülesandeid nagu inimese näo äratundmine, ilma ennustamine, kõnemustrite analüüsimine ja mängudes uute strateegiate õppimine.
Inimese aju koosneb ligikaudu 100 miljardist neuronist. Need neuronid on närvirakud, mis üksikult täidavad lihtsat teabe töötlemise ja edastamise funktsiooni. Kui närvirakud edastavad ja töötlevad klastrites, mida nimetatakse närvivõrguks, on tulemused keerulised – näiteks mälu loomine ja salvestamine, keele töötlemine ja äkilisele liikumisele reageerimine.
Kunstlik närvitöötlus jäljendab seda protsessi lihtsamal tasemel. Väike töötlemisüksus, mida nimetatakse neuroniks või sõlmeks, täidab lihtsat andmete töötlemise ja edastamise ülesannet. Kuna lihtsad töötlemisüksused ühendavad põhiteavet pistikute kaudu, muutub teave ja töötlemine keerukamaks. Erinevalt traditsioonilistest arvutiprotsessoritest, mis vajavad uue teabe sisestamiseks programmeerijat, saavad närviprotsessorid pärast programmeerimist iseseisvalt õppida.
Näiteks närviprotsessor saab kabe paremaks muuta. Nii nagu inimese aju, õpib arvuti, et vastase teatud liigutused tehakse lõksude loomiseks. Põhiprogrammeerimine võib lubada arvutil esimest korda lõksu langeda. Mida sagedamini aga teatud lõks ilmub, seda suuremat tähelepanu pöörab arvuti neile andmetele ja hakkab sellele vastavalt reageerima.
Närviprogrammeerijad nimetavad üha suuremat tähelepanu, mida arvuti teatud tulemustele pöörab, “kaaluks”. Traditsiooniline töötlemine annaks arvutile vaid põhilised mängureeglid ja piiratud hulga strateegiaid. Neuraalne töötlemine, kogudes andmeid ja pöörates suuremat tähelepanu olulisemale teabele, õpib aja möödudes paremaid strateegiaid.
Närvitöötluse jõud peitub selle paindlikkuses. Ajus esitatakse informatsioon elektrokeemilise impulsina – väikese põrutuse või keemilise signaalina. Tehisnärvi töötlemisel esitatakse teave arvväärtusena. See väärtus määrab, kas kunstlik neuron läheb aktiivseks või jääb seisma, ja määrab ka selle, kuhu see signaali saadab. Näiteks kui teatud kontrollija liigutatakse teatud ruutu, loeb närvivõrk selle teabe arvandmetena. Neid andmeid võrreldakse kasvava teabehulgaga, mis omakorda loob tegevuse või väljundi.