Kliendipoolne skriptimine on protsess, mille käigus veebipõhine arvutiprogramm töötab kasutaja arvutis, mitte veebisaiti hostivas arvutis. Täpsemalt, see töötab läbi teatud tüüpi programmi, mida nimetatakse skriptiks ja mida haldab kasutaja veebibrauser. Kliendipoolse skriptimise peamine põhjus on lubada veebilehte luua konkreetselt kasutaja enda andmete ja valikute põhjal, mitte olla fikseeritud leht, mis näib alati igale kasutajale ühesugune.
Kliendipoolse skriptimise vajadus tuleneb veebilehtede tööviisist. Algselt olid lehed kirjutatud standardses HTML-is ja neid tunti staatiliste lehtedena; see tähendab, et iga arvuti ja omakorda iga kasutaja nägi täpselt sama lehte. See muutis veebisaidid väga piiratuks suurte andmehulkade (nt raudteegraafikute) käsitlemisel. Staatiliste lehtede puhul oli ainuke lahendus graafik täismahus välja printida ja lasta kasutajal asjakohane detail jahtida.
See probleem lahendati dünaamiliste veebilehtede arendamisega. Neid saab kohandada vastavalt konkreetsele olukorrale, näiteks kui kasutaja otsib kindla ajavahemiku jooksul teekonda kahe jaama vahel. Otsingu tulemus kuvatakse dünaamilise veebilehe kaudu, mis luuakse selle päringu jaoks automaatselt.
Dünaamilise veebilehe loomiseks vajaliku töötlemise teostamiseks on kaks võimalust. Serveripoolne skriptimine tähendab, et veebisaiti majutav arvuti, mida nimetatakse serveriks, teeb kogu töö ja loob seejärel HTML-lehe, mis saadetakse kasutaja arvutisse. Üks meetod selle tegemiseks on tuntud kui VBScript, mistõttu võivad kasutajad aeg-ajalt teha veebisaidil otsingu või muu dünaamilise päringu ja saada tagasi lehe, millel on “VBScripti andmebaasi viga”.
Teine meetod, kliendipoolne skriptimine, hõlmab spetsiaalse koodi manustamist veebilehele. Seejärel kasutab kasutaja veebilehitseja seda koodi vajaliku töötlemise teostamiseks, näiteks otsib veebisaidi telgitagusest andmebaasist ja loob tulemuste põhjal lehe. Tuntuim sellisel viisil kasutatav kooditüüp on Javascript.
Kliendipoolse skriptimise suurim puudus on turvalisuse tagajärjed. Teoreetiliselt võib kood anda brauserile käsu teha kõikvõimalikke toiminguid, sealhulgas pääseda juurde arvutis endas olevatele andmetele. Veebibrauserid kasutavad selle kuritarvitamise vältimiseks mitmesuguseid turvameetmeid, näiteks piiravad koodi juurdepääsu ainult brauserile. Nende turvameetmete puudused on viiruse loojate jaoks üks peamisi võimaluste allikaid.