Mis on juhtimisloogika?

Juhtloogika on tarkvaraprogrammi põhiosa, mis juhib programmi toiminguid. Juhtloogika reageerib kasutaja käskudele ja toimib ka iseseisvalt, et täita programmi sisse struktureeritud automatiseeritud ülesandeid. Seda tuntakse ka kui kontrollerit ja see on osa aluseks olevast tarkvaraarhitektuurist, mis töötati välja samal ajal, kui programm kujundatakse ja kodeeritakse.

Juhtloogika töötab binaarselt, mis tähendab, et tarkvara kasutajad ei saa sellega otse suhelda. Seega peavad tarkvaraprogrammid olema varustatud funktsiooniga, mis suudab teisendada kasutaja käsud binaarseks, et juhtimisloogika saaks neist aru. Juhtloogika väljund esineb binaarselt, kuid programm tõlgib selle funktsiooniks või sõnumiks. Seega, kui kasutaja vajutab tekstitöötlusprogrammi nuppu “Salvesta”, teisendatakse see juhtimisloogika jaoks binaarseks signaaliks, mis seejärel käivitab salvestamiskäsu ja tagastab tõlkija kaudu sõnumi, mis hoiatab kasutajat, et salvestamine on lõppenud.

See tarkvaraprogrammi osa sisaldab kellasignaali, mida kasutatakse toimingute ajastamiseks, koos binaartõlke dekodeerimisüksusega. Juhtimisloogika tugineb kellale, et tagada toimingute toimumine õiges järjekorras ja õigel ajal. Kuigi toimingud tunduvad sageli üheaegsed, on tegelikult väike viivitus, kui kontroller liigub läbi rea samme, et funktsioon toimiks vastavalt kasutaja või tarkvaraprogrammi sisemise kodeerimise nõudele.

Programmi juhtimiskeskusena töötab kontroller alati. Tarkvaraprogrammid on võimelised tegema mitut toimingut korraga, töötades samal ajal ka ülejäänud arvutisüsteemiga. Programmi juhtimiskeskus peab tasakaalustama kasutaja käske, programmi sees genereeritud käske ja operatsioonisüsteemi vajadusi, et programm töötaks usaldusväärselt.

Tarkvara arendamise ajal testitakse juhtimisloogikat ja kohandatakse seda vastavalt vajadusele, et muuta see võimalikult tõhusaks ja võimsamaks. Tarkvaraarendajad võivad seda perioodiliselt värskendada ka tarkvara uute väljalasetega, et kohandada uusi funktsioone ja käsitleda vigu, mis ilmnevad pärast programmi regulaarset kasutamist. Tarkvaraarendus nõuab nii teravat pilku detailide suhtes kui ka kannatlikkust.