Veetke arvutiga töötades või mängides ükskõik kui palju aega ja peagi kuulete kolme sõna: tõrkeotsing, testimine ja silumine. Kuigi kaks esimest on piisavalt levinud, võivad nende tähendused tunduda hägused või isegi sünonüümid. Praktikas on kõik need toimingud erinevad, kuigi seotud.
Tõrkeotsing on lõppkasutaja ja klienditoe tehniku probleem ning see algab siis, kui tarkvara või riistvara ei tööta ootuspäraselt, mis annab ootamatu või muul viisil ebarahuldava tulemuse. Paljudel juhtudel on süüdi kasutaja viga.
Veaotsingu esimene samm on põhitõdede käsitlemine. Kas tarkvara või riistvara on õigesti installitud? Kas see on õigesti konfigureeritud? Kas olete juhendit lugenud ja järginud kõiki juhiseid? Võib-olla muutsite oma süsteemis midagi, mis probleemi esile kutsus? Kas olete seda toodet kogu aeg kasutanud või on see uus install?
Kui tegemist on uue installiga, võite olla peaaegu kindel, et probleem peitub installiprotsessis, eriti riistvara puhul. Riistvara nõuab seadme draiverit (tarkvarafaili), mis toimib sillana või liidesena riistvara ja operatsioonisüsteemi vahel. Kui seadme draiver ebaõnnestub, ei saa riistvara teiste süsteemikomponentidega korralikult suhelda. Seadme draivereid ei pruugita olla või need on installitud seadmega võrreldes vales järjekorras.
Kui probleem seisneb riistvaras, mis seni töötas suurepäraselt, võib põhjuseks olla seadme draiveri riknemine. Draiveri uuesti installimine võib probleemi lahendada. Värskendatud draiver võib samuti asja ära teha. Muul ajal lahendab probleemi emaplaadi komponendi uuesti paigaldamine, lülitades arvuti välja, eraldades komponendi ja installides selle uuesti.
Riistvara tõrkeotsing Windows™ operatsioonisüsteemides on saadaval ka menüüde Seadmehaldur ja Abi kaudu. Kollane hüüumärk seadmehalduris komponendi kõrval näitab probleemi.
Ka tarkvara, mis hakkab halvasti käituma, võib olla rikutud. Uuesti installimine võib mõnikord aidata, kuid kui programm hakkas tööle pärast uue, mitteseotud tarkvara installimist, võib nende kahe vahel tekkida konflikt. Tulemüürid ja viirusetõrjeprogrammid on kurikuulsad selle poolest, et need ei sobi hästi koos ning tõenäoliselt on mõistlik jääda igas kategoorias ainult ühele programmile, välja arvatud juhul, kui olete kogenud kasutaja.
Tõrkeotsing hõlmab tavaliselt juhendite või abifailide lugemist, põhitõdede läbimist, et kõrvaldada kasutajaviga kui võimalik põhjus, ja otsingumootori kasutamist, et uurida, kuidas teised on probleemi lahendanud. Kui on üks asi, millele saate lõppkasutajana alati loota, on see, et keegi on varem teie kingades kõndinud. Interneti-kogukond oskab väga hästi abi anda ja enamasti saab vastused hoolsalt otsides.
Testimine on silumise eelkäija. Testimine on tavaliselt programmeerijate ja edasijõudnud kasutajate tugevaim külg ning seda tehakse siis, kui toode on uus või seda uuendatakse ja seda tuleb võimalike probleemide kõrvaldamiseks läbi viia. Testimine tuvastab “vead” või puudused, et neid saaks silumisprotsessis enne toote [järgmist] ametlikku väljalaset parandada. Neid “mitteametlikke” väljalaseid nimetatakse beetatestiteks (nt 3.0b) ja avalikke vabatahtlikke beetatestijatena.
Beetatestimine on tarkvaraarendajatele väärtuslik ressurss, kuna osalevad mitmesugused arvutisüsteemid, mis on kombineeritud tohutu tundide arvu ja programmi kasutamise stsenaariumidega. See eemaldab ettenägematud probleemid viisil, mida ei ole võimalik tõhusalt saavutada ainult sisemiste siluritega. Beetatestimise faas annab autoritele hea ettekujutuse toote valmisolekust avalikuks kasutamiseks.
Riistvara on samuti beetatestitud, kuid kuna tasuta beeta riistvara avalikkusele pakkumine on rahaliselt üle jõu käiv, tehakse riistvara testimine ja silumine tavaliselt majasiseselt. Beetatooteid võidakse siiski esmaesitlusele tuua ja mõnel juhul levitada piiratud arvul tööstuse siseringi isikutele sellistel konverentsidel nagu COMDEX.
Beetatarkvara on spetsiaalselt testimiseks saadaval ja seda ei peeta stabiilseks väljalaseks. Beetatestijad installivad beetatarkvara omal vastutusel ja et aidata tarkvaraarendajatel probleemi allikat tuvastada, peavad nad veast teatamisel andma piisava hulga teavet. Nõutavad andmed varieeruvad, kuid hõlmavad üldiselt süsteemi spetsifikatsioone, beetaversiooni ja järge, täpseid tingimusi, milles viga ilmnes, ja veateate sisu.
Silumine on programmeerijate ja arendajate tugevaim külg ning see hõlmab tarkvara koodi parandamist, et kõrvaldada vead või vead. Arendajad üritavad kopeerida beetaversiooniga teatatud vigu majasüsteemides, et need kõrvaldada.
Kuigi silumistööriistu on mitut tüüpi, on lihtne näide tööriist, mis võimaldab programmeerijal jälgida programmikoodi, samal ajal manipuleerides sellega erinevate käskude ja rutiinide täitmiseks. Üks peamisi lähenemisviise on koodi võimalikult palju lihtsustamine kahtlustatavas probleemses kohas, korrates samas probleemi, kitsendades fookuse võimalikele probleemsetele joontele. Tegelikkuses on silumine keeruline protsess, mis nõuab erinevaid lähenemisviise, mis põhinevad sellistel teguritel nagu tarkvarakoodi enda keerukus ja pikkus ning keel, millega see on kirjutatud.
Silumine võib olla tüütu ülesanne, kuigi mõnda keelt on lihtsam siluda kui teisi. Näiteks Java sisaldab rutiine, mis tegelevad erandite vigadega. Erandi tõrge ilmneb siis, kui programm satub olukorrale, mis tuleb lahendada enne, kui programm saab korralikult jätkata. Sel juhul käivitab sisseehitatud rutiin “otsingu” tarkvarakoodi erinevates kihtides, otsides probleemile vastust. Kui parandust ei leita, ilmneb saatuslik eranditõrge ja programm lülitub välja. Saadud veateade võib sisaldada mäluaadressi või muid salapäraseid andmeid, mis kasutajat ei aita, kuid võivad olla silumiseks väärtuslikud. Hästi kirjutatud programmidel ei tohiks olla saatuslikke vigu.
Vanemad programmeerimiskeeled, nagu C või assembly, ei ole nii läbipaistvad ega käsitle vigu nii tõhusalt. Nendes keeltes kirjutatud silumisprogrammid võivad proovile panna siluri oskused ja kannatlikkuse.
Lõppkasutaja õnneks on müügilolevast tarkvarast juba suured vead silutud. Just sel põhjusel kuulub enamik lõppkasutaja ees seisvaid probleeme tõrkeotsingu pädevusse ja neid saab lahendada eelnevalt mainitud vahenditega. Juhtudel, kui lõppkasutaja puutub kokku veaga, võib tõrkeotsingu toimingute läbimine paljastada lahenduse, kuni arendaja vea parandab.
Veebifoorumis või uudistegrupis abi küsides tehke kindlasti oma kodutöö varakult ära. Tõrkeotsing on aeganõudev ja vabatahtlikult abistavad inimesed hindavad kedagi, kes on püüdnud vastuseid leida. Korduvalt küsitud ja vastatud probleemi kohta küsimine ei võida sõpru ja seda peetakse kehvaks netiketiks.