Nii ühisvara kui ka vabavara on terminid, mida kasutatakse Internetist allalaaditava tarkvara kirjeldamiseks. Põhiline erinevus nende vahel tuleneb sellest, kas tarkvara allalaadija peab mingil ajal selle eest maksma. Vabavara on just see – tasuta tarkvara –, samas kui jagamisvara tähendab, et lõpuks on vaja maksta.
Kui keegi laadib alla tasuta tarkvara, saab ta tavaliselt tarkvara ilma selle eest maksmata. Mõne vabavara allalaadimine on valikuline tasu; see tasu võib olla annetusena või tasuta tarkvara uuendamise eest programmi täisversioonile. Kuigi see tarkvara on tasuta, kehtivad selle tarkvaraarendajate intellektuaalõiguste kaitsmiseks siiski litsentsitingimused.
Shareware on tarkvara, mida pakutakse tasuta prooviversiooniks, enne kui kasutaja peab selle eest maksma. See võimaldab kasutajatel enne ostuhinnaga sidumist tarkvara proovida. Tavaliselt on tasuta prooviperiood teatud aja jooksul ja selle aja möödudes pole tarkvara ostmise kohustust. Ühisvaratarkvara toodetel võivad sarnaselt vabavaraga olla mõned funktsioonid piiratud.
Jagamis- ja vabavarafailidele saab seada palju erinevaid piiranguid. Mõned levinumad on vesimärgid piltidel, reklaam kogu programmi jooksul, ekraanid, mis tuletavad meelde kogu programmi ostmist, ajakatsed ja säästmise piirangud. Tarkvaraarendajad saavad valida, kas lisada oma failidele nii palju või vähe piiranguid.
Jagamis- ja vabavarana saab alla laadida palju erinevat tüüpi faile. Peaaegu igat tüüpi tarkvara saab alla laadida ühes neist vormingutest, kui mitte mõlemas. Mänguproovid on saadaval olev jagamisvara versioon, mis võimaldab mängijatel teatud aja jooksul mänge proovida, et teha kindlaks, kas neile mäng meeldib.
Tarkvara vaba- ja jagamisvara versioonide loomise peamine põhjus on see, et inimesed proovivad tõenäolisemalt midagi tasuta. Mõned arendajad toodavad oma programmidest “lihtsaid” versioone, mis võimaldavad kasutajatel proovida tarkvara, reklaamides samal ajal täisversiooni. Mõlema seda tüüpi tarkvara üks peamisi eeliseid tarkvaraarendajatele on see, et nende tooted jõuavad palju laiema publikuni.
Üht tüüpi vabavara pakub ka tarkvara lähtekoodi. Avatud lähtekoodiga tarkvara võimaldab teistel programmeerijatel ja arendajatel koodi vastavalt soovile muuta. Erinevus avatud lähtekoodiga ning jagamis- ja vabavara vahel seisneb selles, et see pole mitte ainult alati tasuta, vaid ka selle kasutamisel on väga vähe piiranguid.