Mis on teavitussüsteem?

Teavitussüsteem on protokollide ja protseduuride kogum, mis võib hõlmata nii inim- kui ka arvutikomponente. Nende süsteemide eesmärk on genereerida ja saata õigeaegseid sõnumeid inimesele või inimrühmale. Lihtsad teavitussüsteemid kasutavad ühte sidevahendit, näiteks meili või tekstisõnumit. Keerulisemad süsteemid, mis on loodud kriitilise teabe saatmiseks, kasutavad tavaliselt muid suhtlusviise ja võivad sisaldada ka inimlikke elemente tagamaks, et iga inimene saab sõnumi ka tegelikult kätte. Valitsusasutuste hallatavad hädaolukorra teavitussüsteemid võivad kasutada telefonisüsteemi, telesaateid ja paljusid muid sidemeetodeid.

Teavitussüsteemi põhieesmärk on teavitada inimest konkreetse sündmuse toimumisest. Lihtsa teavitussüsteemi näide on see, kuidas kasutaja saab veebisaidi seadistada nii, et see saadaks värskenduse või muu sarnase sündmuse korral meili. Arvutid, telefonid ja muud seadmed kasutavad lihtsaid teavitussüsteeme, et hoiatada kasutajaid sissetulevatest tekstisõnumitest, meilidest ja muudest sündmustest. Enamikul neist süsteemidest on ainult üks teavitusmeetod, eriti kui edastatavat teavet ei peeta kriitiliseks.

Keerulisemaid teavitussüsteeme kasutatakse tavaliselt olukordades, kus on väga oluline, et inimestega kohe ühendust võetakse. Paljud ettevõtted kasutavad teatud tüüpi täiustatud teavitussüsteeme tagamaks, et kriitilised töötajad on alati käeulatuses. Kui on hädaolukord, mis nõuab ühe või mitme töötaja tähelepanu, saab aktiveerida teavitussüsteemi. Esialgne kontakt võetakse tavaliselt tekstisõnumi, e-posti või telefoni teel. Kui esialgne kontakt ebaõnnestub, on mõned süsteemid võimelised liikuma edasi teiste töötajate juurde, kes võivad selle asemel olukorra lahendada.

Valitsused kasutavad ka keerukaid teavitussüsteeme, et teavitada kodanikke eelseisvatest katastroofidest või muudest olulistest sündmustest. Seda tüüpi teavitussüsteemis kasutatakse sageli kahte meetodit: telesaated ja telefonisüsteemid. Mõnel juhul saab hädaabitelefonisüsteemi kasutada antud piirkonna elanikele helistamiseks, kuigi see ei pruugi hoiatada inimesi, kellel pole tavatelefoni. Mõned kohalikud omavalitsused haldavad hädaolukorra teavitussüsteemide andmebaase, mis võimaldavad kodanikel jätta mobiiltelefoni numbrid, e-posti aadressid ja muud kontaktandmed. Mõnikord on teavitussüsteemides ka inimlik element, mille puhul võib eeldada, et inimesed hoiatavad oma sõpru ja naabreid või isegi konkreetset inimeste nimekirja.