Üks lehe paigutuse juhtimiseks kõige sagedamini kasutatavaid hüperteksti märgistuskeele (HTML) ja kaskaadlaadilehtede (CSS) silte on ujuvmärgend. Kui elemendile rakendatakse CSS-i ja HTML-i hõljukilt, hõljub see lehe osa kas vasakule või paremale. See põhjustab ka teiste elementide, näiteks teksti, voogu selle ümber.
HTML-ujuk, mis tegelikult on HTML-i elemendile rakendatav CSS-märgend, on omadus, mida veebidisainerid kasutavad sageli erinevate lehepaigutuste saavutamiseks. Kui HTML-i hõljuvat atribuuti rakendatakse lehe elemendile, näiteks pildile või saidi struktuuri osale, eemaldatakse element lehe tavapärasest “voost” ja ujutatakse kas vasakule või paremale. See võimaldab veebidisaineril suuremat kontrolli selle üle, kus elemendid lehel kuvatakse.
CSS-i ja HTML-i ujuvmärgendi üks levinumaid kasutusviise on pildi liigutamine lehelt vasakule või paremale. Näiteks kui pilt ujutatakse paremale, liigub see sisaldava elemendi paremale poole. Lehel olev tekst ümbritseb ka hõljuvat kujutist.
HTML-i ujuvmärgendil on mitu atribuuti, mis muudavad selle mõju HTML-i elemendile. Lisaks vasakule või paremale hõljumisele võib veebidisainer määrata HTML-i ujuvmärgendi kui “päri”. See tähendab, et silt pärib seda sisaldava elemendi float-omadused. Kui näiteks pilt asetatakse kasti, mis ujutatakse lehe vasakule, siis pärimismärgend põhjustab ka pildi hõljumise vasakule.
Kasulik omadus, mida sageli kasutatakse koos ujuvsildiga, on selge silt. See juhib ujukimärgendi järgsete elementide kuvamist. Kui näiteks pilt on hõljutatud vasakule, kuid selle all olevale tekstile on lisatud selge silt, kuvatakse tekst alati pildi all, mitte selle kõrval.
Kui CSS-i ja HTML-i ujuvmärgendit esmakordselt tutvustati, ei toetanud seda kõik brauserid. Alates 2011. aastast toetavad aga kõik suuremad brauserid ujuvat silti. See tähendab, et veebidisainer saab teoreetiliselt kasutada märgendit, muretsemata selle pärast, kas see võib sõltuvalt brauserist, millest kasutaja veebisaiti vaatab, teistsuguse välimuse põhjustada.