Kõvaketas ehk kõvaketas on andmesalvestusseade, mida kasutatakse igas suuruses arvutites ja muudes elektroonilistes seadmetes, mis suudavad teavet salvestada. Sisseehitatud riistvarana on selle eeliseks ka püsivus ja salvestatud teave jääb kättesaadavaks kuni selle kustutamiseni või muutmiseni. Arvuti puhul on kõvaketas tavaliselt suurim ja kiireim saadaolev salvestusseade, mis tavaliselt salvestab olulisi faile, nagu operatsioonisüsteem ja käivitusprogrammid.
Avatuna meenutab kõvaketas plaadimängijat, mille käsi käib üle vaagna. Lähemal vaatlusel ei tule nähtavale mitte üks ketas, vaid virna helkurplaate, millest igaüks on mõlemalt poolt loetav. Õlg on samuti jagatud kihtideks, kihid liiguvad taldrikute vahel, mis tähendab, et kõigi ketaste kõiki pindu saab lugeda üheaegselt. Tuleb märkida, et draivi avamine muudab selle kasutuskõlbmatuks, seega tuleks seda proovida ainult siis, kui kõvaketas on juba katki.
Enne kõvaketta leiutamist piirdusid andmesalvestusvõimalused kohmakate ja ummistustele kalduvate perfokaartidega või magnetlindiga, mis pidi soovitud teabeni tagasi või edasi kerima, mis aeglustas jõudlust. 1956. aastal lõi International Business Machines Corp. (IBM) esimese kõvaketta, mis võimaldas andmetele kiiresti ja soovitud järjekorras juurde pääseda. 1973. aastal töötas IBM välja topeltseadme hüüdnimega 30-3,0 ehk Winchester, mida peetakse laialdaselt tänapäevase kõvaketta eelkäijaks.
Kõvaketas salvestab teavet magnetiliselt, sarnaselt lindile salvestamise meetodile. Magnetmälu võimaldab kettale teavet hoida isegi siis, kui masin on välja lülitatud, ja kettavorming võimaldab teabele kohe juurde pääseda, ilma pikkade lindirullide vahele kerimata. Vaagnad pöörlevad tuhandeid pööreid minutis, liikudes käe pea all, mis suudab teavet lugeda, kirjutada, muuta või kustutada.
Tänu sellistele eelistele nagu kiirus, püsivus ja maht, salvestab enamik arvuteid operatsioonisüsteemid ja olulise tarkvara kõvakettale. Enamik arvutikasutajaid salvestab ka suurema osa oma failidest kõvakettale. Alates arvutite esmakordsest kasutuselevõtust kodus ja kontoris on kõvaketta maht teinud suuri edusamme, võimaldades kasutada suuremaid faile ja keerukamaid programme.
Kõvaketta teine eelis eelkäijate ees on vastupidavus. Teip võib kasutamise käigus kuluda ja ühekordne voltimine võib perfokaardi kasutuks muuta. Kõvakettad on palju töökindlamad, peamiselt seetõttu, et pea ei puuduta kunagi salvestuspinda. Pea suudab lugeda ja kirjutada, hoides seda ketta kohal, mis vähendab kriimustuste või üldise kulumise ohtu. Kõvaketta tihendamine vähendab kulumisohtu veelgi, hoides tolmu tundlikest taldrikutest eemal.