Salvestuskanal on varjatud andmetöötluskanal, mis võimaldab ühel protsessil kirjutada arvuti või võrgu salvestuskohta, võimaldades samal ajal teisel protsessil lugeda salvestuskoha teavet teise protsessi poolt. Varjatud kanalina on salvestuskanalil võimalus edastada andmeid objektide vahel, mis muidu oleksid arvuti operatsioonisüsteemi turvapiirangute tõttu eraldatud. See annab täiendava programmeerimispaindlikkuse taseme, kuid hoolimatul kasutamisel võib varjatud kanaleid kasutada süsteemi turvalisuse kahjustamiseks.
Kujutage ette salvestuskanalit nagu kaks last, kes tunni ajal märkmeid edastavad. Operatsioonisüsteemi – klassi “õpetaja” – kehtestatud reeglite kohaselt ei pea lapsed rääkima. Andes üksteisele teavet operatsioonisüsteemi vaateväljast välja, loovad nad muidu lubamatu sideliini.
Salvestuskanal on kahesuunaline ühendus. Nii et kui üks protsess transkribeerib teavet kõvakettale või muusse arvuti salvestuskohta, siis teine protsess on juurdepääs teabele samalt salvestusseadmelt ja selle lugemine. See pidev info edasi-tagasi edastamine pakub programmeerijatele veel ühe meetodi arvutis andmete vahetamiseks. Kui programmeerijad on ebaausad, pakub see meediumi süsteemi ründamiseks.
Kuna arvuti operatsioonisüsteemil pole teavet salvestuskanali kaudu edastatava teabe kohta, on häkkeril täiesti võimalik seda tüüpi kanali kaudu isiklikke või tundlikke andmeid välja libistada. Lisaks võib häkker samal viisil ka süsteemis olevaid andmeid manipuleerida. Seega teoreetiliselt võib keegi, kes sellisel viisil süsteemi õõnestab, organisatsiooni finantsdokumentidest aru saada, jättes selle asemele ebaõiget “näitlikku” teavet.
Kuna tegemist on teatud tüüpi varjatud kanaliga, ei saa salvestuskanali andmeedastuse võimalust täielikult välistada. Siiski saavad turvalised operatsioonisüsteemid jälgida võimalikku tegevust salvestuskanalites, kasutades mustrituvastustööriistu, et näha, kas ebatavaline tegevus süsteemis võib olla salvestuskanalites liikuv teave. Mõelge sellele kui kuulamisele, kuidas kaks inimest erinevates kambrites suhtlevad seintele koputades; kui pikema aja jooksul on kuulda vaid üks-kaks koputust, on suure tõenäosusega tegemist juhusliku teoga. Kui aga seintele koputamist kostab nii regulaarselt kui ka rütmiliselt, on tõenäoline, et infot vahetatakse.