Veebibrauser on tarkvaraprogramm, mis tõlgendab veebi kodeerimiskeelt graafiliselt, kuvades kodeerimise asemel tõlke. See võimaldab kõigil “veebi sirvida” lihtsa punkti ja klõpsuga navigeerimisega, jättes kõrvale vajadusest teada tarkvara keeltes kasutatavaid käske.
World Wide Web on kirjutatud hüperteksti märgistuskeeles (HTML), mis ei sarnane selle graafilise tõlkega. Piilumiseks saavad veebikasutajad paremklõpsata veebilehe mis tahes tühjal alal ja ilmub väike hüpikmenüü. Nad saavad valida, kuidas kood välja näeb, Firefox®-is Vaata leheallikat või Microsofti Internet Explorer®-i kuva allikat.
Esimese eduka graafilise veebibrauseri Mosaic kirjutasid Marc Andreessen ja Eric Bina 1992. aastal ja andsid välja 1993. Sel ajal pakkusid ainsaid populaarseid graafilisi võrguteenuseid Prodigy, America Online (AOL) ja Compuserv. Need ettevõtted olid suletud võrgud, mis pakkusid oma varalist sisu, teadetetahvleid, meiliprogramme ja liideseid ning ei võimaldanud juurdepääsu Internetile.
Mosaici brauser avas Interneti laiemale avalikkusele. See pakkus lihtsat viisi veebis navigeerimiseks ja oli isiklikuks kasutamiseks tasuta. Et konkureerida Interneti ülemaailmse võrgu atraktiivsusega, pidid suletud võrgud viima Internetti torujuhtme sisse ja pakkuma HTML-i tõlgendamiseks graafilist brauserit. Selleks ajaks, kui see juhtus 1990. aastate keskpaigas, oli Andreessen koostöös Silicon Graphicsi endise asutaja Jim Clarkiga, et luua uus lipulaev Netscape.
Netscape jäi valitud veebibrauseriks seni, kuni Microsoft hakkas oma versiooni Windows® operatsioonisüsteemi eelpakkima. Internet Explorer®-i peeti üldiselt mitmes mõttes Netscape’ist halvemaks ning seda kritiseeriti eriti jätkuvate turbeprobleemide, arvukate vigade ja veebistandarditele protokollidele mittevastavuse pärast. Kuigi see lülitas paljud võrgukogukonnas välja, teadis uute arvutikasutajate tulv liiga vähe, et olla teadlik või mures. 1998. aastaks domineeris Internet Explorer® turul, mis oli suuresti tingitud Microsofti võimest see uutesse arvutisüsteemidesse eellaadida.
Samal ajal avaldas Netscape, tol ajal nimega Netscape Communicator, oma lähtekoodi avalikkusele. Brauser läbis mõne järgmise aasta jooksul ulatusliku ümberkirjutamise ja kujunes Mozilla organisatsiooni all tuntud avatud lähtekoodiga veebibrauserina, mis kuulus siis AOL-ile. Aastaks 2003 andis AOL järelevalve üle vastloodud Mozilla Foundationile, mis nimetas brauseri ümber Phoenixiks ja hiljem Firefox®-iks.
Nii Microsofti Internet Explorer® kui ka Mozilla Firefox® on tasuta allalaaditavad ja need on kaks kõige populaarsemat valikut. 2008. aastal andis Google välja brauseri Chrome™, mis saavutas kiiresti märkimisväärse osa turust. Paljudel Apple’i tooteid kasutavatel inimestel on Safari® brauser, mille Apple lõi oma operatsioonisüsteemide jaoks; versioon on saadaval ka Windows® jaoks. Saadaval on ka teine alternatiiv, Opera™. Paljud inimesed otsustavad hoida ja kasutada mitut brauserit, kuna mõned saidid töötavad ühes paremini kui teises.