Kõik tänapäevased personaalarvutid on elektroonilised digitaalarvutid. Elektrooniline digitaalarvuti kasutab elektrit, et toita digitaalseid signaale protsessori, muutmälu (RAM) ja arvuti muude alamsüsteemi komponentide, näiteks videokaardi ja kõvaketta vahel. Digitaalarvuteid saab vastandada analoogarvutitele, mis olid esimesed versioonid sellest, mida me tänapäeval tunneme arvutitena. Analoogarvuti kasutab arvutuste tegemiseks mõnda füüsilist suurust – olgu see siis mehaanilist või elektroonilist –, samas kui digitaalarvuti kasutab binaarseid digitaalseid signaale.
Elektrooniline digitaalarvuti toimib, suunates elektrivoolu läbi toiteallika. See elekter suunatakse arvuti emaplaadile, mis varustab süsteemiga ühendatud protsessorit, muutmälu ja perifeerse ühendusliidese (PCI) seadmeid. Abikomponendid, nagu DVD-ROM-draiv ja kõvaketas, saavad toite otse toiteallikast, mitte emaplaadi kaudu.
Arvuti töötab kahendkeele abil. Elektroonilised digitaalarvutid “räägivad” oma emakeelena binaarset keelt, mis koosneb ainult kahest märgist: “1” ja “0”. “1” tähistab “sees” vooluringi, samas kui “0” tähistab “väljas” vooluringi. Nende märkide kombinatsioonistringi kaudu saab esitada mis tahes numbrit, tähte või muid märke. Seda tüüpi arvuti tõlgib pidevalt hiire, klaviatuuri ja kõigi muude välisseadmete sisendit binaarseks.
Protsessor ehk keskprotsessor (CPU) on elektroonilise digitaalarvuti süda ja hing. CPU toimib aritmeetilisi tehteid tehes; see piirdub lihtsa korrutamise, liitmise, lahutamise ja jagamisega. Selle kiirust mõõdetakse aritmeetiliste toimingute arvus, mida see suudab igas sekundis sooritada. Kaasaegsete protsessorite jaoks on see näidatud gigahertsides (GHz). Protsessori kiirused vahemikus 2.0 kuni 3.0 GHz on tänapäevaste protsessorite jaoks tavalised.
Elektrooniline digitaalarvuti salvestab teavet kolmes üldises kohas: protsessori sisemälus, emaplaadiga ühendatud RAM-is ja kõvakettal. Need valikud on loetletud kiiruse ja kulude kahanevas järjekorras – vahemälu on kiirem ja kallim kui RAM, mis on kiirem ja kallim kui kõvaketta salvestusruum –, kuid stabiilsuse kasvavas järjekorras. Vahemällu salvestatud teave loputatakse tavaliselt hetkel, kui protsessor lõpetab selle kasutamise, samas kui RAM-i salvestatud teave jääb alles, kuni mõni muu programm selle kustutab või arvuti välja lülitatakse. Kõvaketta salvestusruum on seda tüüpi arvutite ainus andmekandja, mis püsib ka pärast väljalülitamist.