Arvuti privaatsustarkvara on mitut tüüpi, millest suur osa on loodud selleks, et takistada Interneti-serveritel või viirustel võrgus viibides kasutaja teavet jälgimast. Levinud tarkvarakategooria, mida nimetatakse anonüümseks sirvimistarkvaraks, peidab tegeliku arvutiaadressi ja muud teavet kasutaja ja kasutatava arvuti kohta. Teine on tuntud kui Interneti-protokolli (IP) blokeerija ja see võimaldab teatud veebisaite või aadresse ignoreerida, nii et sellelt teavet ei saa saata ega vastu võtta. Krüpteerimistarkvara suudab kaitsta failide või Interneti-sõnumite sisu, nii et keegi, kes sõnumi pealt võtab, ei saa seda dešifreerida. Lõpuks on tarkvara, mis on loodud arvutist teabe eemaldamiseks, mis võib kõvaketta ohu korral paljastada isiklikku teavet, sirvimisharjumusi või paroole.
Anonüümne sirvimine saavutatakse arvuti privaatsustarkvara abil, mis kasutab puhverservereid ja muid meetodeid kasutaja tegeliku identiteedi varjamiseks ning arvuti asukoha ja IP-aadressi varjamiseks. See võib aidata vältida seda, et jälgimisküpsised, viirused ja ründetarkvara saaksid sihtida kasutajat andmete varguse või teabe kogumise eesmärgil. Samuti võib see ära hoida rünnakuid arvutile või võrgule. Võimalik probleem anonüümse sirvimistarkvara kasutamisel on see, et mõned veebisaidid, eriti e-kaubanduse saidid ja saidid, mis nõuavad konkreetse kasutaja sisselogimist, võivad ise blokeerida juurdepääsu kasutajatele, kellel pole kehtivat mittepuhverserveri IP-aadressi.
IP-blokeerimistarkvara annab võimaluse määratleda konkreetne veebisait või saitide jada, nii et teavet ei võetaks vastu ega edastataks selle ja kasutaja arvuti vahel. IP-d blokeeriva arvuti privaatsustarkvara abil saab kasutajalt teabe kogumiseks kasutatavad veebisaidid blokeerida, samas kui suuremal veebisaidil on endiselt lubatud korralikult töötada. Programmid, nagu veebibrauserite reklaamiblokeerijad, kasutavad mõnikord seda tüüpi kaitset.
Arvuti privaatsustarkvara, mis teostab krüptimist, on keerulisem kui muud tüüpi, kuna see nõuab programmi installimiseks rohkem kui ühte kasutajat. See tarkvara võtab tekstiplokke, faile või pilte ja kasutab andmete hägustamiseks tugevaid krüpteerimisalgoritme, mis muudab lugemise ilma parooli või krüpteerimisvõtmeta võimatuks. See säilitab privaatsuse, vältides allika ja sihtkoha vahel olevatel pahatahtlikel häkkeritel võimalust lugeda põhjuslikult läbi turvamata servereid läbivaid e-kirju.
Mõni arvuti privaatsustarkvara on sisse ehitatud otse veebibrauseritesse ja operatsioonisüsteemidesse ning on saadaval ka eraldiseisvate programmidena. Need on tüübid, mis võivad kohalikult kõvakettalt kustutada tõendid veebis sirvimisharjumuste, teabe ja paroolide kohta. See teave, isegi kui kasutaja seda pole spetsiaalselt salvestanud, võib olla saadaval süsteemi või brauseri vahemälus või veebisaitidelt alla laaditud küpsistes. Selle teabe regulaarne kustutamine võib aidata säilitada puhast süsteemi, mis kaitseb kasutaja privaatsust.
Lõpuks on arvuti privaatsustarkvara viimane kaitseliin viiruse- ja pahavaraskannerid. Need on programmid, mis suudavad läbida kõik arvutisüsteemis olevad failid, tuvastades ja eemaldades pahatahtlikud programmid, mis võivad teha kõike alates klahvivajutuste logimisest kuni veebiotsingu ümbersuunamiseni. Kuigi uusi arvutiviirusi luuakse iga päev, on paljud vanemad viirused veebis endiselt aktiivsed ja võivad mõnikord peituda mõnes muidu healoomulises allalaadimises.