Traadita Internet on vaid üks teenustest, mida WiFi® valikuliselt toetab. WiFi® on traadita side standard, mida kasutatakse arvutiseadmete vahel failide ja ressursside jagamiseks. Signaal ei saa edastada pikki vahemaid ilma terviklikkust kaotamata ja seetõttu kasutatakse seda kohtvõrkude (LAN) jaoks. Kodus võib LAN sisaldada isiklikku lauaarvutisüsteemi ja sülearvutit, samas kui töökohal ühendab võrk tavaliselt palju arvuteid ärihoones. Signaal võib katta ka väikese piirkonna linnas, luues levialasid või kohti, kus signaal võimaldab traadita pääsupunktide (WAP) kaudu avalikkusega ühendust luua.
WiFi®-võrku on väga lihtne seadistada. Põhiarvuti toimib võrguliidese kaardiga (NIC) serverina. NIC-il on väike antenn, mis edastab ja võtab vastu WiFi® signaale. Ruuter ja lüliti otseliiklus võrgus ning on tavaliselt sisseehitatud kiire modemiga, et integreerida see Internet WiFi® LAN-i. Iga võrku ühendatud arvuti, mida nimetatakse kliendiks, nõuab ka WiFi® NIC-i.
Digitaalsetel assistentidel, mobiiltelefonidel ja muul pihuarvutitel on tavaliselt sisseehitatud WiFi®-funktsioon. See võimaldab neil luua juhtmevaba ühenduse WiFi®-toega võrguga, et faile edastada, andmetele juurde pääseda või Internetis surfata.
WiFi® tähendas varem sõna “Wireless Fidelity”, kuid standardi välja töötanud Wi-Fi Alliance on sellest nimetusest eemaldumas. Standard on olemas selleks, et tootjad saaksid toota koostalitlusvõimelisi komponente, mis selles keskkonnas ühilduvad. Kui mitte seda ühtset standardit, oleks igal tootjal patenteeritud WiFi®, mis muudab tarbijate jaoks seadmete ostmise väga keeruliseks. Iga võrk peaks olema üles ehitatud ühe kaubamärgi ümber. Lisaks ei oleks erinevate kaubamärkide võrgustikel mingit võimalust üksteisega suhelda ja avaliku juurdepääsu strateegiad oleksid peaaegu võimatud.
Kuna standard täieneb pidevalt, esindavad erinevad versioonid standardit arengu eri faasides. Standard 802.11a saavutas mõningast edu, kuid töötab 5 gigahertsi (GHz) vahemikus, mis nõuab virtuaalset vaatevälja toimimist. Esimene laialdaselt kasutusele võetud WiFi® standard oli 802.11b, mis kasutab 2.4 GHz vahemikku – madalamat sagedust, mis ei nõua otsenähtavust.
Standardne 802.11g, millele järgnes suurenenud maksimaalne andmeedastuskiirus 802.11b 11 megabitilt sekundis (mbps) 54 mbps-ni. Alates 2006. aasta sügisest suurendab uusim standardi kavand 802.11n seda kiirust 540 Mbps-ni. Sõltuvalt kasutatavast versioonist saavad signaalid edukalt andmeid edastada ilma terviklikkust kaotamata ligikaudu 100 kuni 160 meetri kaugusel.
Turvalisus võib nende tehnoloogiate puhul muret tekitada, kuna pealtkuulajad saavad jälgida kaitsmata andmeliiklust. Kuid turvaline konfigureerimine on nende võrkude jaoks põhiline ning kasutajad saavad lubada paroolikaitse ja liikluse krüptimise, järgides kaasasolevaid tarkvarajuhiseid.