Bitikiirus mõõdab teabe edastamise kiirust kahe asukoha vahel. Selle kiiruse standardühik on “bitti sekundis”, kuid selle ees on sageli kilo- või mega-, et tunnustada kaasaegses digitaaltehnoloogias leiduvaid kõrgeid kiirusi. Sidetehnoloogia mõõdab kiirust bitikiiruse järgi, eriti Internetis, kus edastuskiirus annab ülevaate sellest, kui kiiresti saab andmeid alla laadida. Seda mõõtmist kasutatakse tavaliselt ka heli ja video kirjeldamiseks; kõrgemad määrad tähendavad paremat kvaliteeti.
Kõige elementaarsemal tasemel kirjeldab bitikiirus, mitu bitti sekundis kahe erineva asukoha vahel edastatakse. Mida kõrgem on kiirus, seda kiiremini saab nende vahel teavet edastada. Sel põhjusel võib bitikiirus olla eriti oluline sidetehnoloogia (nt lairiba) jaoks, kuna see määrab, kui kiiresti kasutaja saab teavet alla laadida või üles laadida.
Standardne bitikiiruse ühik on “bitti sekundis” (bps). Kuid see mõõtmine on tavaliselt liiga väike, et olla tänapäevases sidetehnoloogias praktiline, kuna igas sekundis saab edastada miljoneid bitte. Sellest probleemist möödapääsemiseks lisatakse üksuse ees sageli mõni muu täht, mis tähistab selle suurust. Kbps tähistab näiteks kilobitti sekundis või tuhat bitti sekundis. Megabitti sekundis kirjutatakse kui Mbps ja see tähistab miljonit bitti sekundis.
Bitikiirus on oluline mõõtmine paljudes erinevates andmetöötlusvaldkondades. Näiteks lairibaühendusel on sageli teatatud arv Mbps, kusjuures levinud on kiirus umbes 2 Mbps. Fiiberoptiline lairibaühendus, mis on palju kiirem, võib pakkuda kiirust kuni 5 Mbps. See mõõtmine kirjeldab ka mobiilse ühenduse (nt 3G ja Bluetooth) kiirust.
Heli- ja videokvaliteeti kirjutatakse tavaliselt bitikiirusena, kõrgemad määrad tähistavad paremat pildi- või helikvaliteeti. Multimeedias on see mõõtmine kiire viis näidata, kui palju teavet salvestatakse iga salvestussekundi jooksul, mistõttu kõrgemad määrad suurendavad kvaliteeti. Bitikiirus võib sõltuda paljudest teguritest, sealhulgas sellest, kas teave on tihendatud.
Heli standardne bitikiirus on vahemikus 100–160 kbps, kõrgeima kvaliteediga salvestused võivad ulatuda kuni 320 kbps-ni. Kuni 40 Mbps Blu-ray-plaatide puhul võivad videokiirused olla sellest tunduvalt suuremad. Standardsete DVD-de kiirus on ainult umbes 9 Mbps, mistõttu on kvaliteedis nii märgatav erinevus.