Gigabit on arvutites kasutatav mõõtühik, mis võrdub ühe miljardi biti andmetega. Bitt on väikseim andmeühik. Ühe tekstimärgi moodustamiseks või salvestamiseks kulub kaheksa bitti. Neid 8-bitisi ühikuid nimetatakse baitideks. Seega on erinevus gigabaidi ja gigabaidi vahel selles, et viimane on 8 korda suurem ehk kaheksa miljardit bitti.
Salvestusmahtu näidatakse tavaliselt baitides, mitte bittides. Tõenäoliselt ei kuule te kedagi kirjeldamas 200 gigabaidist draivi kui 1,600 gigabitist. Selle asemel kasutatakse tavaliselt bitte, et kirjeldada andmeedastuskiirusi (DTR-e) või seda, kui kiiresti võivad teabebitid seadmete, näiteks modemite, Firewire’i või USB (Universal Serial Bus) portide vahel liikuda.
Arvutites kasutatakse kahte tüüpi arvsüsteeme: kümnendsüsteem ja kahendsüsteem. Kümnendsüsteem arvestab kilo 1000-ks, kahendsüsteem aga 1024-ks. Seda seetõttu, et 24 biti teabe salvestamiseks kõvakettale või tavalisele salvestusseadmele kulub veel 1000 bitti andmeid. Lihtsuse huvides ja andmeedastuskiirustele viidates on tüüpilisem tähistus kümnendsüsteem järgmiselt:
1000 bitti = 1 kilobitt
1000 kilobitti = 1 megabit
1000 megabitti = 1 gigabitt
1000 baiti = 1 kilobait
1000 kilobaiti = 1 megabait
1000 megabaiti = 1 gigabait
Kõrvalepõikena võib öelda, et 1024 bitti kasutav kahendsüsteem kasutab ka teistsugust terminoloogiat. Kilobitist saab kibibit; megabit, mebabit; ja gigabit, gibibit.
Tulles tagasi meie tuttavamate kümnendkohtade tähistuste juurde, võivad lühendid sageli segadust tekitada. Näiteks võib Interneti-teenuse pakkuja reklaamida kiirust 1500 kbps, samas kui potentsiaalne klient võib eeldada, et lühend viitab kilobaitidele. Tavaliselt kasutatakse baitides mõõtmisi suure algustähega, näiteks “kBps” või “KBps”. Kui kõik lühendatud tähed on väiketähtedes, tuleks viidata bittidele. Kuid kilobitti, megabitti ja gigabitti võib lühendada ka Kbit, Mbit ja Gbit.
Gigabitti ei kasutata andmeedastuskiirustes sageli, kuna enamik seadmeid edastab teavet aeglasema kilo- ja megabaidikiirusega. Märkimisväärne erand on fiiberoptiline kaabel. Verizoni 19. novembri 2007. aasta pressiteates teatas ettevõte videoedastuse edukast edastamisest mööda fiiberoptilist kaablit kiirusega 100 gigabitti sekundis (gbps). Võrdluseks, kiireimate Etherneti võrkude maksimaalne läbilaskevõime on 100 megabitti sekundis (mbps). Alates 2007. aasta talvest paigaldab Verizon kogu USA-sse fiiberoptilist teenust (FiOS), et pakkuda televisiooni-, digitaaltelefoni- ja Interneti-teenuseid.
Tehnika arenedes ja andmeedastuskiiruste kasvades saab keskmine arvutikasutaja kahtlemata tuttavaks gigabitiga. Kuni selle ajani jääb enamik meist kinni aeglasematesse kilo- ja megabaidikiirustesse, oodates järgmise tõkke hüppamist.