802.11n on WiFi LAN-i ehk traadita kohtvõrgu tehnoloogia uuem standard, mis järgneb standarditele 802.11a, 802.11b ja 802.11g. Selle õige nimi on IEEE 802.11n, kuna see on protokoll, mille on välja töötanud rahvusvaheline mittetulunduslik elektri- ja elektroonikainseneride instituut. Number “11” tähistab IEEE töörühma, mis on määratud 802 standardile, ja “n” viitab selle keha eritöörühmale, mida tuntakse TGn nime all.
TGn peab IEEE 802.11n standardi üle vaatama 2005. aasta novembris ja see peaks turule jõudma millalgi 2006. aasta keskel. Väidetavalt pakub see praeguse kiireima WiFi-tehnoloogia neljakordset andmeedastuskiirust. See töötab ka sagedusalas 2.4 gigahertsi (GHz), näiteks 802.11b ja 802.11g. See sagedus ei nõua otsenähtavust, nagu 802.11a, mis töötab reguleeritud 5 GHz sagedusalas.
Et saada tegelik ülevaade eeldatavatest kiirustest megabittides sekundis (mbps), vaadake allolevat tabelit, mis võrdleb erinevaid 802.11 standardeid:
802.11b
2.4 GHz
5-11 Mbps
802.11g
2.4 GHz
25-54 Mbps
802.11
5.0 GHz
25-54 Mbps
802.11n
2.4 GHz
100-200+ Mbps
IEEE eeldab sujuvat üleminekut 802.11n standardile koos uutesse seadmetesse sisseehitatud tagasiühilduvusega, mis võimaldab tarbijatel ja ettevõtetel võrguseadmeid järk-järgult uuendada. Suurem kiirus võimaldab tõhusamaid rakendusi avalikes levialades ja privaatsete kohtvõrkude kaudu tõhusalt käivitada ning prognoositakse ka suuremat leviala.
Sarnaselt varasematele täiustatud WiFi-standarditele kasutab 802.11n mitut vastuvõtjat ja saatjat – tehnoloogiat, mida tuntakse kui MIMO-d (mitme sisendiga mitu väljundit). See võimaldab paralleelseid andmeedastusvooge või ruumilist multipleksimist. 802.11n standard sisaldab ka OFDM-i ehk ortogonaalset sagedusjaotusega multipleksimist. OFDM jagab läbilaskevõime suurendamiseks signaali sagedused mitmeks moduleeritud kanaliks. Lisaks era- ja kaubanduslikele kohtvõrkudele eeldatakse, et 802.11n toetab suurt hulka isiklikku elektroonikat, sealhulgas pihuseadmeid.