Vektorgraafika on arvutigraafika tüüp, mis kasutab selle pildi kirjeldamiseks matemaatilisi seoseid pildi punktide vahel. Vektorgraafika on paindlikum ja selgem kui raster- või bitmap-graafika, mis on arvutipildid, mis koosnevad üksikutest värvilistest punktidest, mida nimetatakse piksliteks. Rasterpiltidel on pikslite arv piiratud, mis tähendab, et suurem pilt vajab rohkem ja väiksem pilt vähem piksleid. Vektorgraafikal seda piirangut ei ole, kuna seda saab punktide A ja B vaheliste matemaatiliste seoste alusel kergesti vähendada või suurendada. Punktide vahelist matemaatilist seost kujutatakse teekonnana või neid kahte punkti ühendava joone või kõverana.
Selgus, olenemata suurusest, on vektorgraafika üks eeliseid. Kuna rasterkujutis, tuntud ka kui bitmap-kujutis, kasutab pildi koostamiseks piiratud arvu piksleid, ei saa seda tavaliselt ilma selgust kaotamata suurendada. Näiteks kui 100 piksliga pilti tuleb suurendada 1,000 piksliga pildiks, peab arvuti 900 lisapiksli täitmiseks lisama teavet, mille tulemuseks on sageli selguse kaotus. Vektorgraafikal seda piirangut pole. Kuna vektorgraafika kasutab kahe teepunkti vahelise seose väljendamiseks matemaatikat, ei põhjusta pildi suurendamine ja vähendamine tavaliselt selguse kaotust.
See selgus muudab vektorgraafika sageli ideaalseks kasutamiseks kirjatüübis, joonpildis ja illustratsioonides. Näiteks ettevõtte logona saab vektorgraafika suurust vähendada, et trükkida kirjaplangile ja ümbrikutele, ning suurendada reklaamtahvlite jaoks ilma kvaliteeti kaotamata. Vektorgraafika on tavaliselt väikesed failid, kuna pilti kirjeldav matemaatika on ainus, mida tuleb salvestada. Lisaks saavad erinevad inimesed vastava tarkvara abil pilti töödelda, lihtsalt liigutades punkte ringi, mis muudab punktide vahelist teed. Need eelised võimaldavad seda kasutada muu hulgas sellistes rakendustes nagu ärilogod, lehepaigutused, fondid ja tekstikunst.
Kahjuks pole vektorgraafika tavaliselt fotopiltide jaoks ideaalne. Need üksikasjad on sageli reserveeritud rasterpiltide jaoks. Vektorgraafikat saab aga rasterdada, mis tähendab, et selle saab teisendada rasterkujutiseks, määrates pildile piksleid, mitte kasutades selle kirjeldamiseks matemaatilisi seoseid. Rasterkujutise saab teisendada ka vektorkujutiseks, kuid puhta vektorgraafika tegemiseks kulub tavaliselt rohkem tööd. Pärast rasterdamist saab vektorkujutist – nüüd rasterpilti – redigeerida tavalise rasterpildina.