Klahvivajutuse logimine, tuntud ka kui klahvilogimine, on arvutikasutaja poolt arvuti klaviatuuri kasutamise ajal sisestatud andmete salvestamise tava. Seda saab teha tarkvara või riistvara kaudu ning see võib olla osa pahatahtlikust arvutiprogrammist või seaduslikust turvasüsteemist. Klahvivajutuste logimist peetakse sageli privaatsuse rikkumiseks ja see võib olla kõige laastavam siis, kui seda kasutatakse olulise privaatse teabe, näiteks pangakontode kontonumbrite ja paroolide, krediitkaarditeabe ja isegi võrgupõhise arvutimängude kontode ja paroolide hankimiseks. Arvuti ja kasutaja kaitsmiseks klahvivajutuste logimise eest saab astuda mitmeid samme ning nagu enamiku arvutiturbeprobleemide puhul, on ettevaatlik olemine ja arvutiturbetarkvara kasutamine parim viis probleemide ennetamiseks.
Teatud riistvaraseadmeid saab kasutada klahvivajutuste logijatena. Need seadmed on ühendatud klaviatuuri juhtme ja arvutitorni sisendi vahele ning on suuruse ja välimuselt sarnased klaviatuuriadapteri pistikuga. Klahvivajutuste logimise riistvara võib olla eriti tülikas, kuna seade logib teabe enne, kui see tegelikult arvutisse jõuab, seega on arvuti turvatarkvara seda tüüpi seadmete puhul kasutu. Õnneks saab neid seadmeid tavaliselt näha arvuti juhuslikul kontrollimisel ja neid tuleks jälgida alati, kui inimene kasutab avalikku arvutit.
Klahvivajutuste logimisprogramm võib olla tarkvarapõhine ja see on tavaliselt osa ulatuslikust arvutiturbesüsteemist või pahavara (pahavara) osast. Mõned inimesed kasutavad oma arvutites turvatarkvara, et tagada, et lapsed ei pääseks teatud veebisaitidele ega kulutaks veebis raha, või et töötajad ei raiskaks tööl olles veebis aega. Mõned neist programmidest võivad sisaldada funktsioonina klahvivajutuste logimist, mis on tavaliselt ette nähtud järelevalveta alaealiste ja arvutit kasutavate töötajate tegevuse jälgimiseks.
Mõne klahvivajutuse logimise teostavad aga pahatahtlikud programmid, nagu Trooja hobused või muud tüüpi pahavara. Need programmid on tavaliselt mõeldud arvutikasutaja klahvivajutuste logimiseks, kui ta sisestab kontonumbreid, paroole ja muud tundlikku teavet. Seejärel saab andmetele kaugjuurdepääsu või saata need kindlale e-posti aadressile või Interneti-protokolli (IP) aadressile, mis kuulub pahavara kujundajale. Neid andmeid saab seejärel kasutada kontodele juurdepääsuks ja isegi paroolide muutmiseks ja seaduslikul kasutajal oma teabele juurdepääsu takistamiseks.
Kuigi mõned arvutiturbeprogrammid suudavad tuvastada seda tüüpi pahatahtlikke klahvivajutuste logijaid, pole ükski programm alati täiuslikuks kaitseks sellise tegevuse vastu. Sarnaselt mis tahes muu pahavara vältimisega peaksid arvutikasutajad olema ettevaatlikud, kui avavad e-kirju kelleltki, keda nad ei tunne, või jälgivad kahtlasi linke meilis ja Interneti-saitidel. Viiruse- ja ründevaratõrjeprogrammide kasutamine ning nende pidev värskendamine on samuti suurepärane viis selliste programmide (nt klahvivajutuste logimise pahavara) paremaks tuvastamiseks ja eemaldamiseks enne privaatse teabe ohtu sattumist.