Failide jagamine on Interneti-terminoloogias vahend failide vahetamiseks arvutite vahel Interneti kaudu. Mõiste “failide jagamine” võib viidata ka ketta jagamisele või serverite jagamisele suletud võrgus olevate arvutite vahel. Alates kiire Interneti tulekust viitab see aga tavaliselt failide jagamisele potentsiaalselt piiramatu arvu Interneti-kasutajatega üle maailma. Failide jagamist kritiseeritakse sageli kui vahendit, mis soodustab autoriõiguste rikkumist, kuna paljud jagatud failid – eriti muusika- ja filmifailid – on vähemalt ühes riigis kaitstud autoriõigustega.
Sellest ajast peale, kui inimesed on arvuteid kasutanud, on nad faile jaganud ja andmeid ühest arvutist teise teisaldanud. Alguses olid flopikettad ainus viis andmete ja failide jagamiseks. Varsti aga suutsid arvutid omavahel võrku luua ja elementaarsed vestlusprogrammid, sealhulgas Interneti-edastusvestlus, muutusid tavalisteks materjalide jagamise viisideks.
Sissehelistamisega Interneti sünd tõi endaga kaasa kiirsuhtlus- ja e-posti võimalused. Kiirsõnumid ja e-kirjad osutusid vestluseks kasulikuks, kuid pakkusid ka vahendit elementaarseks failiedastuseks. Esimesed manused olid väga piiratud suurusega ja alguses sai vahetada vaid üheleheküljelise dokumendi.
Interneti mahu ja kiiruse kasvades kasvas ka toetatud programmide jagamisvõimalus. Paljuski kasvas failide jagamise kasv kasutajate nõudlusest: arvutikasutajad soovisid teatud faile jagada ja töötasid välja viise, kuidas see jagamine teoks teha. Tehnoloogia nõudluse pool on ehk kõige paremini nähtav digitaalse muusika osas.
1990. aastate lõpus arenes muusika digiteerimiseks välja tehnoloogia, mis võimaldas seda CD-delt personaalarvuti kõvakettale üle kanda või ümber kirjutada. Võimalus salvestada ja tõhusalt kopeerida muusikat ostetud CD-lt oli ja on endiselt vastuoluline. Praktika püsis peamiselt argumendil, et kui tarbija ostab muusikat, peaks tal olema õigus seda muusikat kuulata ja kasutada nii, nagu ta valib.
Ei läinud kaua aega, kui muusikafaile hakati kasutajate vahel jagama. Esimesed failijagamise veebisaidid kasutasid tehnoloogiat, mida tuntakse kui “peer-to-peer” või P2P-failide jagamist. P2P-programmid muudavad iga kasutaja kogu muusikakogu teistele kasutajatele allalaadimiseks kättesaadavaks. P2P kasutajad saavad otsida ja alla laadida suures koguses muusikat objektiivselt lühikese aja jooksul.
Varsti järgnes sarnane tehnoloogia BitTorrent. BitTorrent on avatud lähtekoodiga failijagamisrakendus, mis võimaldab kasutajatel eraldada soovitud faili jagatud võrgust ja seejärel alla laadida mitmelt erinevalt kasutajalt. Kui P2P-tarkvara laadib soovitud faili alla ühelt kasutajalt, siis BitTorrenti tarkvara laadib alla osa failist paljudelt kasutajatelt ja koondab seejärel kõik need osad kasutaja arvutis soovitud tervikuks. Mõlemad platvormid töötavad kõige paremini suure hulga kasutajatega.
Autoriõiguse omanikud, eriti need, kes asuvad Ameerika Ühendriikides, on pikka aega olnud muusikafailide jagamise vastu, nimetades seda vahendiks massilise autoriõiguste rikkumise hõlbustamiseks. Kuigi CD-d ostval isikul võib olla õigus teha koopiat isiklikuks kasutamiseks, ei laiene õigus selle koopia teistele veebis allalaadimiseks tasuta kättesaadavaks tegemisele. Autoriõiguste omanikud ja nende esindajad on algatanud palju kohtuasju, mille eesmärk on sulgeda veebisaidid, mis kasutavad P2P-d ja muid sarnaseid failijagamismeetodeid. Õiguste omanikud on kaebanud ka üksikud allalaadijad autoriõiguste rikkumise eest, eriti USA kolledžilinnakutes.
Tunnistades, et nõudlus hõlpsasti allalaaditava tasuta muusika järele tõenäoliselt ei kao, on autoriõiguste omanikud ja muusikatööstuse esindajad püüdnud luua muusika allalaadimisteenuseid, mis loovad meeldiva keskkonna kasutajate nõudmiste ja omanikuõiguste vahel. Paljud neist teenustest jäljendavad failide jagamise kogemust, kuid sisaldavad kas nominaalseid tasusid või teatud õiguste kaitse mehhanisme, et vältida rikkumist. Mõned neist teenustest on osutunud populaarseks. 2010. aasta seisuga on muusikafailide jagamise veebisaidid siiski endiselt olemas, kuigi enamik neist asub väljaspool Ameerika Ühendriike.