Elektrooniline haiguslugude süsteem on süsteem, mis on loodud meditsiiniliste andmete elektrooniliseks säilitamiseks. Meditsiiniliste andmete digitaalsel formaadis salvestamisel on mitmeid eeliseid, mis on viinud elektrooniliste haiguslugude süsteemide levikuni kogu maailmas ning mitmed valitsused on käivitanud ulatuslikud programmid, mille eesmärk on julgustada meditsiiniasutusi, kliinikuid ja üksikuid arste teisendada digitaalseks kirjeteks. Elektroonilisi dokumente on propageerinud ka mõned patsientide õiguste kaitsjad.
Elektroonilises haiguslugude süsteemis sisestatakse teave patsiendi kohta elektrooniliselt, mitte ei säilitata seda pabertabelina. See teave võib hõlmata kõike alates e-kirjadest, mida arstiabi osutajad vahetavad patsiendi kohta teabe jagamiseks, kuni konkreetsete diagnooside, retseptide ja protseduuride kirjeteni, laboritöö tulemuste ning füüsiliste läbivaatuste ja patsientide suhtlemise kohta tehtud märkusteni. Põhimõtteliselt saab kõik, mis puudutab patsienti, logida elektroonilisse haiguslugude süsteemi, kusjuures mõnel süsteemil on liidesed nii patsientide kui ka arstide jaoks, mis võimaldavad patsientidel ka andmeid salvestada.
Teabe elektroonilise salvestamise suur eelis on see, et see muutub palju kaasaskantavamaks. Elektrooniliste haiguslugudega patsient saab hõlpsasti teenuseosutajat vahetada, anda kiirabipersonalile kasulikku teavet ja küsida teist arvamust. Elektroonilised dokumendid võivad koguda teavet ka täpselt ühte kohta, mis vähendab ravivigade, kommunikatsioonihäirete ja muude probleemide esinemist, mis võivad tekkida, kui patsiendi kirjed on hajutatud mitmes failis ja andmebaasis. Arvestuse elektrooniline pidamine võib hõlbustada ka arvelduste esitamist meditsiiniliste arveldustarkvarade kaudu, mis on ühendatud elektroonilise haigusloo süsteemiga.
Elektrooniliste haiguslugude üks suurimaid probleeme on mure turvalisuse pärast. Patsiendi teave on konfidentsiaalne ja registrisüsteemid peavad välja töötama viise patsientide kaitsmiseks, et nende haiguslugusid ei kahjustataks. Suur probleem on ka platvormidevaheline ühilduvus. Kui näiteks kaks arstikabinetti kasutavad erinevaid elektroonilisi haiguslugude süsteeme, ei pruugi kahe süsteemi vaheline andmete vahetamine olla võimalik. Samuti võib süsteemidel olla raskusi süsteemi vanemate versioonide või erinevate programmide poolt kirjutatud failide teisendamisel või lugemisel.
Elektroonilise haiguslugude süsteemi ülesehitus peab olema kõikehõlmav, palju kasvuruumi ning süsteemid peavad arvestama ka üksikute kasutajate muredega. Mõned arstid ja õed on elektrooniliste süsteemide kasutamisele väga vastupidavad ning arvutikogemuseta inimestel võib õppimiskõver olla järsk.