Ühekordne kood on ühekordseks kasutamiseks mõeldud programm, erinevalt enamikust teistest mitmeks kasutamiseks mõeldud programmidest. Sellist koodi kasutatakse ainult üks kord, nii et enamik programmeerijaid teeb need ainult seetõttu, et koodiga täitmine võtab kauem aega kui programmeerimine. See tähendab, et enamik ühekordsete koodide abil täidetavaid ülesandeid on väikesed ja mitte eriti intensiivsed. Poleeritud kodeerimine asendatakse tavaliselt kiirete häkkimistega, mis saavad töö tehtud, kuid millel puudub mitme kasutuse jaoks stabiilsus. On haruldane, et seda programmi tehakse rohkem kui ühe kasutaja jaoks, nii seetõttu, et seda kasutatakse ainult üks kord, kui ka seetõttu, et selleks kuluks rohkem kodeerimist.
Kui tehakse ühekordne kood, teeb programmeerija seda, sest programmi koostamine on lihtsam kui ülesande käsitsi täitmine. Näiteks kui kasutaja soovib korraldada palju korrastamata pilte looja ja tegemise kuupäeva järgi, võib see võtta palju aega. Kui kood võtab vähem aega, siis oleks programmeerija huvides kood ise teha, mitte hakata pilte sorteerima.
Olulised ülesanded nõuavad põhjalikku kodeerimist ja kuigi ühekordse kodeerimisega tehtav töö võib olla mahukas, on see harva keeruline. Näiteks võib kood olla võimeline kategoriseerima tuhandeid pilte, kuid see suudab harva täita täpsemaid toiminguid, nagu pilditöötlus, kuna see võtab rohkem koodi. Samas, kui programmeerijal on oskus teha täpsem ühekordne kood, siis saab seda teha.
Programmid, mis on loodud mitmeks kasutamiseks ja eriti levitamiseks, on tavaliselt lihvitud ja täis kodeerimist, mis on loodud programmi stabiilsena hoidmiseks. Ühekordse koodi puhul jääb see poleeritud kodeerimine tavaliselt välja, sest selle tegemine võtab palju kauem aega. Selle asemel kasutab see kodeerimist, mis on täis häkkimist – või väikseid koodilõike, mis on lühemad ja lihtsamad kui täiskoodiridad – ning kiireks programmeerimiseks optimeeritud kodeerimist.
Ühekordne kood tehakse ühekordseks kasutamiseks, mistõttu on harvad juhud, kui programmeerija koostab koodi mitmele kasutajale. See tähendab, et programmi võib kasutada rohkem kui üks kord ja mitme kasutaja lubamiseks on tavaliselt vaja palju rohkem programmeerimist. On palju tavalisem, et programmeerija koostab ühekordselt kasutatava koodi, mis mõjutab mitut võrgus olevat arvutit, selle asemel, et seda kasutavad paljud erinevad kasutajad.