Mis on aktiivne maatriks?

Aktiivmaatriks on tehnoloogia, mida kasutatakse sülearvutite ja sülearvutite vedelkristallkuvarites. See tehnoloogia tagab reageerivama pildi laiema vaatenurgaga kui passiivsed maatrikskuvarid. Süle- ja sülearvutite tootjad eelistavad aktiivmaatriksekraane, mida nimetatakse ka aktiivmaatriks vedelkristallkuvariks (AMLCD) või õhukesekiletransistoriks (TFT), kuna neil on kvaliteetne pilt, lai värvivalik, kiire reaktsiooniaeg ja on väga madala kaaluga. Nad tarbivad ka vähem energiat, mis on kaasaskantavate seadmete puhul soovitav.

Näidikuid on kahte põhitüüpi: aktiivne maatriks ja passiivne maatriks. Passiivmaatriks on vanem, lihtsam tehnoloogia ja sellel on palju aeglasem reageerimisaeg kui aktiivmaatriksekraanidel. Tänu sellele, kuidas signaal töödeldakse passiivses maatriksis, on pinge juhtimine ebatäpne. See loob häguse pildi, millel on märgatav kontrasti puudumine.

Aktiivsetes maatriksites kasutatakse ekraani loomiseks TFT-sid. TFT-d on põhimõtteliselt väikesed kondensaatorid ja lülitustransistorid, mis on dünaamilisemad kui passiivses maatriksis kasutatavad integraallülitused. See tehnoloogia võimaldab täpsemalt juhtida ekraani laadimiseks kasutatavat pinget. See omakorda võimaldab pildi loomiseks laetud pikslitel ehk ekraani pisikestel täppidel lasta läbi vähem valgust, et loodud kujutisel oleks rohkem kontrasti. Koos kiirema reageerimisajaga on aktiivmaatriksekraanidel täpsem pilt ja dünaamilisem pilt, kuna pilti saab värskendada kiiremini kui passiivset maatriksit.

Praktiliselt näete passiivsete ja aktiivsete maatriksite erinevust hiirekursori kasutamisel. Kui liigutate kursorit passiivse maatrikstüüpi ekraanil üle ekraani, on pildil “haagised” või topeltkujutised, mis liiguvad üle ekraani kursori taga. Kursoril on ka hägusem ja vähese kontrastsusega pilt. Aktiivsetes maatriksites ei tekita hiirekursori liigutamine “haagiseid” ja pilt on teravam.

Teadaolevalt kasutas terminit “aktiivne maatriks” esmakordselt dr Peter Brody 1975. aastal. Ta kasutas seda terminit lameekraani üksikute elementide vahetamise meetodi kirjeldamiseks, kasutades iga piksli jaoks kaadmiumseleniidi (CdSe) TFT-d. Kuigi TFT-sid kasutatakse praegugi aktiivmaatriksekraanide peamise ehitusplokina, saab kasutada ka dioode.