3G-standard on telekommunikatsioonitööriistade ja -süsteemide kindlaksmääratud standard. Rühm nimega Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit määratleb need standardid ja selle, mida need mobiilside kogukonnale pakuvad. Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit ehk ITU asutati Rahvusvahelise Telegraafi Liiduna 1865. aastal ja etendab siiani juhtivat rolli rahvusvaheliste standardite väljatöötamisel ÜRO infrastruktuuri osana.
Seda tüüpi telekommunikatsioonistandarditega hõlmatud sideliikide hulka kuuluvad traadita telefonikõned ja traadita andmeedastus. Samadele telekommunikatsioonistandarditele tuginevad ka palmiseadmed, mis pakuvad Interneti-juurdepääsu. 3G-standard tagab nende süsteemide jaoks spetsiifilise mahu, samuti edastuskiirused ja muud operatiivse kasutamise aspektid.
Osa 3G standardist on edastuskiiruse jaoks. 3G standard pakub 14 megabitti sekundis üleslingil ja 5.8 megabitti allalingil. Megabit kui andmeedastuse ühik võrdub miljoni bitiga. Üles- ja allalüli on satelliidipõhise edastuse mõisted. Üleslüli on signaal, mis läheb maast üles satelliidile ja allalüli on signaal, mis jõuab alla lõppkasutajale.
Traadita side 3G standardid on kahekümne esimese sajandi leiutis. Esimene 3G-võrk võeti kasutusele Jaapanis 2001. aastal. Sellest ajast alates on mitmed USA telekomiettevõtted rakendanud 3G-tehnoloogiat, enne kui läksid üle 4G standardteenustele.
Üks levinud 3G-teenuse tüüp on WiMAX. WiMAX-tehnoloogia tagab “viimase miili” edastamise lõppkasutajale. Selles kontekstis kasutatuna võib sõna “viimane miil” tegelikult viidata pikematele vahemaadele, kus WiMAX-teenus võtab signaali juhtmega edastuse viimasest lähimast punktist.
Praktiliselt pakub 3G standardteenus traadita sideseadmete kasutajatele enamat. Teenused, mida varem ei olnud võimalik kasutada, on nüüd kiiremate ja töökindlamate traadita andmeedastusteenuste puhul tavalised. Nende hulka kuuluvad mobiiltelevisioon, videokonverentsid ja muud teenused, mis sõltuvad tohutul hulgal andmeedastusel.
Kuigi 3G-standard pakub eespool mainitud konkreetset edastuskiirust puudutavat teavet, juhivad kriitikud tähelepanu sellele, et praktilise rakendamise tegurite tõttu ei saa kasutajad andmevoo ühtlases kiiruses alati kindlad olla. Tarbijarühmad uurivad, kuidas ITU ja sellega seotud rühmad edendavad kooskõla 3G standardiga. Teised 3G-standardi kriitikud juhivad tähelepanu sellele, et standardite mitmekordne rahvusvaheline identifitseerimine on loonud omamoodi “segastandardi”, sealhulgas USA-põhise CDMA ja UMTS-i, Euroopa ja Jaapani turgudel valitseva süsteemi. Tulevane töö 4G ja teiste uute süsteemide kallal hõlmab tõenäoliselt rohkem määratlusi, et selgitada telekommunikatsioonistandardi parameetreid.