Domeeninimesüsteemis (DNS), mida kasutatakse selleks, et inimesed saaksid konkreetsele veebisaidile jõudmiseks sisestada sõnu, mitte numbrilisi veebiaadresse, on tippdomeen domeeninime viimane osa pärast viimast punkti. Näiteks siin Selgitatudis on tippdomeen “com”. Tippdomeenid jagunevad mitmesse erinevasse kategooriasse, olenevalt sellest, kellel on lubatud neid kasutada.
DNS-süsteem töötati välja Interneti-kasutuse laienedes ja teadlased mõistsid, et numbriliste aadresside sisestamine võib mõne kasutaja jaoks olla keeruline. Selle süsteemiga, mida haldab Internet Corporation for Assigned Names and Numbers (ICANN), saavad kasutajad sisestada sõnu või märkide valikuid, mida on lihtsam meeles pidada kui numbrijadasid. Iga domeen sisaldab tipptaset, teist taset ja kolmandat taset või alamdomeeni.
Domeeninimede loomine võimaldas ka ettevõtetel end tõhusamalt brändida. Selle asemel, et öelda Volkswagoni autodest huvitatud inimestele, et nad pöörduksid näiteks kindlale numbriaadressile, võiks ettevõte öelda klientidele, et nad minge saidile volkswagon.com. DNS-süsteemi võrreldakse mõnikord telefoniraamatuga, kuna see võimaldab inimestel otsida isikut, toodet või teenust nime järgi, selle asemel, et meeles pidada õiget numbrit.
Veebiaadressi, näiteks www.Selgitatud.com, peetakse domeeninimeks. Aadressi esimene osa “www” on kolmas tase või alamdomeen. “Selgitatud” on teine tase ja “com” on tipptaseme domeen. Üksikud domeeniomanikud saavad luua oma teise taseme domeeni alla mitu alamdomeeni, näiteks alamdomeeni “example” saidil example.Selgitatud.com. Paljud inimesed nimetavad teise taseme domeene “domeeninimedeks”, kuna inimesed viitavad saitidele sageli ainult teise taseme domeeni järgi. Mitmel saidil võib aga olla sama teise taseme ja erinevad tippdomeenid, mistõttu on segaduse vältimiseks oluline domeeninimi täielikult välja kirjutada.
Tippdomeenid, nagu “com”, “org” ja “net”, on üldised. Igaüks saab registreerida domeeninimesid nendes tippdomeenides. Mõned muud üldised tippdomeeni valikud, nagu „edu”, „gov” ja „mil”, on piiratud inimestele, kes suudavad tõestada, et neil on nende kasutamiseks õigustatud põhjus. Saadaval on ka riigikoodide järgi sorteeritud tippdomeenid (nt Iirimaa jaoks “ie”), nagu ka erinevate tööstusharude poolt juhitavad sponsoreeritud domeenid.
Kui keegi soovib registreerida uut domeeninime, on tal võimalik valida tippdomeeni vahel, eeldades, et need domeeninimed pole veel hõivatud ja tal on õigus teatud domeeni kasutada. Mõnele inimesele meeldib tippdomeeninimede osas loominguline olla, nagu näiteks sotsiaalse järjehoidja saidi Delicious puhul, mis registreeris domeeni icio.us, et saaks luua alamdomeeni “del” ja täpsustada selle nimega del.icio.us. domeeninimi.