Alates traadita võrgu loomisest on olnud kahte tüüpi traadita võrke: infrastruktuurivõrk, sealhulgas mõned kohtvõrgud (LAN) ja ad hoc võrk. Ad hoc on ladina keeles, mis tähendab “selleks otstarbeks”. Ad hoc võrgud viitavad seega võrkudele, mis on loodud teatud eesmärgil. Need luuakse sageli käigupealt ja ühekordseks või ajutiseks kasutamiseks. Sageli koosnevad need võrgud rühmast tööjaamadest või muudest juhtmeta seadmetest, mis suhtlevad teabe vahetamiseks üksteisega otse. Mõelge nendele ühendustele kui spontaansetele võrgustikele, mis on saadaval kõigile, kes on antud piirkonnas.
Ad hoc võrk on võrk, kus osalejate vahel teavet edastavaid pääsupunkte pole. Infrastruktuurivõrgud edastavad teavet keskse teabekeskuse kaudu, mis võib olla arvuti riistvaraseade või tarkvara. Näiteks kontorivõrgud kasutavad üldjuhul serverit, millega ettevõtte tööjaamad ühenduvad oma teabe vastuvõtmiseks. Ad hoc võrgud seevastu ei läbi keskset teabekeskust.
Need võrgud on üldiselt suletud, kuna nad ei ühendu Internetiga ja on tavaliselt loodud osalejate vahel. Kuid kui ühel osalejatest on ühendus avaliku või privaatvõrguga, saab seda ühendust jagada teiste võrguliikmetega. See võimaldab ka teistel spontaanse ad hoc võrgu kasutajatel Internetiga ühenduse luua.
Ad hoc võrgud on levinud kaasaskantavate videomängusüsteemide jaoks, nagu Sony PSP või Nintendo DS, kuna need võimaldavad mängijatel üksteisega ühendada, et mängida juhtmevabalt videomänge. Mõned jaekauplused loovad isegi nende sees võrgustikke, et võimaldada klientidel hankida uusi mängude demosid poe enda ad hoc võrgu kaudu.
Ad hoc võrku võib pidada traadita side ajastul peer-to-peer võrguks. Võrgukeskkonna loomiseks Windowsi varasemate arvutite jaoks kasutati võrdõigusvõrke või töörühma stiilis võrke. See võimaldas neil varastel arvutitel teabe vahetamiseks üksteisega ühenduse luua, tavaliselt väiksemas kontorikeskkonnas, ilma et oleks vaja domeene ja nendega kaasnevaid täiendavaid haldus- ja üldkulusid.